Eesti looduskaitse seltsi esimese juubeli puhul oli Hiiumaal ka keskkonnaminister Marko Pomerants, kes teatas, et 6. juulil algatas ministeerium Apollo kaitseala menetluse.
MTÜ Hiiu Tuul esindajad, kes kohtumist keskkonnaministriga olid oodanud juba maikuust, kuulsid ministri käest rõõmustava uudise, et 6. juulil algatas ministeerium Apollo looduskaitseala menetluse. Tegemist on ühega madalikest, millele Nelja Energia tuulepargi arendust planeerib.
“Vinkovi madaliku puhul on tee analoogne ja see kaitseala tekib,” kinnitas minister Hiiu Lehele, et Apollo kaitseala moodustatakse.
Kui suur osa Apollo madalikust kaitse alla võetakse, pole veel teada. Kaardil moodustab see tuulepargile mõeldud alast ehk kolmandiku.
Ka seda kui palju jääb alasid, kuhu tegelikult tuuleparki teha saab, minister öelda ei osanud. “Sellele on praegu võimatu vastata sel lihtsal põhjusel, et see eeldab konkreetseid keskonnamõjude hindamisi selle projekti raames,” ütles minister.
Planeering pole ehitusõigus
Ta kinnitas, et Hiiu maa-vanema kehtestatud planeering ei anna ühelegi arendajale mitte mingisugust ehitusõigust. “Seda on väga raske eeldada,” ütles minister. “Mis puudutab looduskasutust, siis lõppeks ongi see erinevate huvidel vahel kompromissi leidmine ja keskkonnamõjude võimalikult adekvaatne hindamine.”
Mullu jaanuaris Tarmo Männi ettepanekutele maakonnaga piirneva mereala planeeringule vastates, nõustus planeeringu koostaja, Hiiu maavalitsus, et vaja on selgitada, kas Apollo ja Vinkovi madalikud vastavad rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumitele.
“Sellest lähtuvalt on võimalik otsustada tuulikupargi rajamine Vinkovi ja Apollo madalikul või vähendada planeeritud tuuleenergia tootmise alade PT1 ja PT3 pindala,” seisis maavalitsuse kirjas.
Viidi läbi ka lindude loendusi, mis andsid tulemuseks, et ainuüksi Apollo madalikul peatub 200 000–500 000 auli, merelindu, kelle arvukus on ornitoloogide andmetel drastiliselt vähenemas.
Mereala maakonnaplaneeringu kaardile märgiti Apollo madalikul potentsiaalne kaitseala piir, kuid planeeringu koostamise ajaks kaitseala moodustamise menetlus peatati.
Balti Keskkonnafoorum tegi ettepaneku Hiiu maakonna mereala planeeringuga hõlmatud Apollo madala kaitse alla võtmiseks juba 2011. aastal.
Valik sõltub vaatenurgast
Arendaja seisukoht on, et tuulegeneraatoreid on mõistlik paigalda mitte sügavamale kui 30 m ning tuulepargi võimsus peab olema vähemalt 700 MW, et oleks tagatud optimaalne võrguga liitumine.
Küsimusele, kas Läänemere madalike näol ei anna me arendajatele ära midagi, mida loodusel rohkem vaja on, vastas minister Pomerants, et see sõltub sellest, kuidas teemale läheneda.
“Võib mõelda nii, et Eestil endal pole tuuleparke üldse vaja, aga kui ma võtan suure pildi ja jätan arendaja huvid üldse kõrvale, siis Eestis saab tuuleenergiat toota Tallinna–Valga joonest lääne pool,” rääkis minister märkides, et kõik muud võimalused ida pool on ammendatud riigikaitselistel põhjustel.
“Teine lähtekoht on see, et kui me ütleme, et kusagil selline tootmine võiks olla, oleks mõistlik seda arendada meres, et see oleks võimalikult kaugel inimeste igapäevasest elust. Praegu võib mandril leida kohti, kus tuulegeneraatorid on eluasemetest poole kilomeetri kaugusel. Siin, Hiiumaal käib debatt selle üle, et 12 km on meeletult lähedal.”
Minister õnnitles Hiiumaal Kassaris 50. tegevusaastat tähistanud Eesti looduskaitse seltsi liikmeid, tutvus loopealsete taastamise tööjärjega, uuris, kuidas käib Euroopa naaritsa käsi, kohtus MTÜ Hiiu Tuul esindajatega ja andis Hiiu Lehele pikema intervjuu, mida saab lugeda järgmisest lehest.
