Eesti metsades lüüakse kõvasti häirekella. Põhjuseks erinevad arusaamad metsast.
Keskkonnaministeeriumi algatatud ja lõpusirgele jõudnud metsaseaduse muudatus langetaks viljakatel muldadel kasvavate kuusikute minimaalset raievanust 80 aastalt 60 aastale.
Tänane Hiiu Leht avaldab kultuuritegelaste pöördumise riigijuhtide poole. Pöördumises nõutakse uue metsaseaduse tagasilükkamist. Hoiatatakse, et see paneb tõsise löögi alla Eesti kuusikud ja süvendab veelgi praeguse intensiivse metsamajandamisega kaasnevaid ohtusid. Teiste seas on üleskutse allkirjastanud ka kirjanik Tõnu Õnnepalu ja helilooja Erkki-Sven Tüür.
Keskkonnaorganisatsioonid on nimetanud Eesti metsanduse suuremateks probleemideks eemaldumist säästva metsanduse põhimõtetest, et lubatud raiemahud ületavad juba metsa juurdekasvu ning Eesti metsanduspoliitika on vastuolus Pariisi kliimaleppega.
Kõnealuse seadusemuudatuse puhul häirib neid, et kuuse raievanust langetatakse ilma metsa elurikkust kaitsmata.
Keskkonnaministeerium teatas täna, et kutsus keskkonnaorganisatsioonid uuesti metsaseaduse muudatusi arutama. Ministeeriumi asekantsler Marku Lamp leidis, et keskkonnaorganisatsioonid on taganenud kevadel saavutatud kokkuleppest. Selle sisuks oli ühelt poolt langetada viljakate boniteediklasside kuusikute raievanust ja vastukaaluks astuda samme laane- ja salumetsade rangemaks kaitsmiseks. Lamp väidab, et ministeerium on kokkuleppest kinni pidanud ja lubatu teinud.
“Metsaseaduse muutmise ümber on tekkinud eksitav müra,” leidis Lamp.
Ministeerium leiab, et kuusikud tuleks optimaalses eas kasutusse võtta, vastasel juhul väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet.
Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et mets on midagi enamat kui puupõld.
Sellest ka eriarvamused.
2. detsember 2016
