Erakogu 11. kooliteatrite noorema astme festival toimus tänavu novembri algul Viimsi koolis.
Eelneval seitsmel aastal Kundas ja nüüd siis kolmandat aastat Viimsi koolis. Hakkame juba selles suures, 1300 õpilasega koolis orienteeruma, et koduklassist mitmeid erinevaid teid leides saali jõuda.
Festival algas lauluga, mis on aastate jooksul hümniks saanud: “Teater, see on teater, see on meie laste teater!/ Laval tõeliseks saamas kohe muinaslood, meie festival saab nüüd õige hoo…”
Avasõnad ütles Viimsi valla haridus-ja kultuuriameti juhataja Ermo Mäeots, kes hiidlastele hästi tuttav. Ja siis algasid etendused, kokku kahel päeval 21 lavastust. Nagu ikka oli suur osa Eestimaast esindatud. Laval nägime Pipi Pikksukka Tommi ja Anniga, Väikest printsi, Okasroosikest, Karupoeg Puhhi ja veel palju toredaid tegelasi. Festivali esimene ja viimane lugu oli Fr. R. Kreutzwaldi “Kilplased” erinevate näitetruppide esituses.
Meie lugu oli omaloominguline grupitöö: “Lugu tüdrukust, kelle pilk oli ainult telefonis”. Teadsime viimaste uuringute põhjal, et Eesti lapsed on Euroopas esimesel kohal interneti liigkasutamise poolest. Samuti seda, et meil juhtub telefoni kasutamise tõttu keskmiselt kolm liiklusõnnetust päevas. Nendest faktidest lähtudes hakkaski Jõngermanni trupi lugu arenema ning fantaasia, mis on noortele aluseks täiesti uue loomisel, lendama. Tuli valgusfoor, kus kolme tuld mängisid lapsed, samuti autod ja autojuhid, arstid ja ingel. Muusikaliselt saime koloriiti ja jõudu juurde Arvo Pärdi teosest “Alinale”, mille helid võimendasid olukordi.
Saime eripreemia trupitöö eest ehk siis trupipreemia. Meie truppi kuulusid Jürgen Vander, Kenneth Põllu, KarolinKraavik, Rivo Lepamaa, Gerda Timofejev, Meribell Rüütel, May Kane, Sandra-Liisa Leigri, Maileli Lepa, Marta Henriette Miram, Kristelle Platov, Britt Anell Teemets ja Martin Kääramees. Kunstipreemia said Gerda Timofejev ja Meribell Rüütel meeldejäävate meisterdustööde eest. Meie kooli tööõpetuse õpetaja Andres Juhe meisterdas etenduse jaoks lausa filigraansed autoroolid – kõik tema tööd on alati kvaliteedimärgiga olnud. Samuti on käsitööõpetaja Kaili Saarna alati rikastanud meie lugude kujundust nii mõtete kui teostusega. Tema oli ka meie reisil kaasas ja koos hoidsime lastel silma peal. Trupp oli ju päris suur ja lapsigi erinevas vanuses.
Paralleelselt etendustega toimusid töötoad, kus osales palju lapsi. Käisime ka Lubja mäelt Tallinna siluetti imetlemas ja Põhja Konna skulptuuri juures pilte tegemas. Muidugi tekitasid elevust disko, hommikuvõimlemine ja teadusteater. Pidulik tordisöömine aga jäi meie lastel ära, sest kiiruga lähenes laeva väljasõiduaeg ja me pidime kiirustama. See-eest ostis meile suure tordi kirjaga “Väike Lava 2018 Viimsis” Käina kool ja tähistasime seda ilusat teatrifestivali mõnusa tordilauaga.
Tahtsin nii väga, et lapsed näeksid Viimsi kooli ja lava, saaksid seal esineda ja vaadata kaasõpilaste tegemisi. Ikka selleks, et nii ka ise oma võimeid analüüsida. Leian, et kõik, mida sa teed lapsepõlves, on sulle oluline ka täiskasvanuna. Suur tänu meie koolile ja vallale ja Kulkale, kellele toetudes sai teoks meie lugu.
Tiia Korv
Käina kooliteatri
Jõngermann juhendaja
