HELJA KAPTEIN Pühalepa osavalla Männi talu marjakasvataja Andres Vilt rääkis, et ajutise tööjõuga on Hiiumaal alati üks suur jama. “Otsid neid, lepid inimestega kokku ja siis leiavad nad mingi mis-iganes põhjuse mitte tööle tulla,” rääkis ta.
Vilt nentis, et meie ühiskonnal läheb nii hästi, et äraelamiseks ilmselt polegi vaja tööd teha. “Mõne kangema inimese oleme ka leidnud, peale oma pere, ning nendega saame selle suve kuidagi ära. Kui ei jõua korjata, siis lihtsalt läheb osa saagist raisku.”
OÜ Fiventio kasvatab Männi talus maasikaid ja mingil määral ka kultuurmustikaid. Maasikaid on neil kokku 1,8 hektaril, kusjuures sellest 0,7 hektarit on uus istandus.
Andres Vilt rääkis, et tänu temperatuuride normaliseerumisele ja sellele, et nad tänavu katteloori ei kasutanud, annab vana istandus marju veel paar nädalat. “Maasikas on veidi väiksem, aga palju maitsvam kindlasti,” rääkis Vilt. “Üldse on meie marjad väiksemad, kuna me ei ajagi nii väga taga marja välimust vaid kvaliteeti.” Esiteks peavad maasikad olema magusad ja väiksemad viljad on magusamad. Väga suured maasikad kipuvad olema nagu suured tomatid – ilusa välimusega küll, aga maitsetud või lausa hapud.
Maasikate turustamisega neil probleeme pole, marju ostavad püsikliendid ja ülejäänud koguse müüb koostööpartnerile Berry Passion. Eelmisel aasta sai isegi üks marjalaar nendega mandrile saadetud.
Sama mure
Uus-Hansu talus Kassaris tegeleb marjakasvatusega vanemate kõrval Elis Uusoja. Neil on tööjõuks oma pere, vanemad, kevadel käis ka abiline rohimas. “Maasikakorjajaid pole võtta, keegi ei tule appi!” on tal sama mure.
Uusojadel on maasikaid 0,8 hektaril, mitmed peenrad vaarikaid Polkat ja tänavu ka musta vaarikat Black Jevel. Veel kasvatavad nad musta
sõstart, seda on umbes sada põõsast, tomatit, kurki, küüslauku, kartulit ja kevadel erinevaid istikuid.
Läksime koos maasikapõllule, kui marjad sadanud vihmast alles tilkusid. “Eks teeb mädaks, algul oli hull kuum, nüüd sajab vihma – pooled marjad lähevad põõsa alla,” nentis Elis Uusoja.
Asia, Sonata, Polka on sordid, mis nende põllule sobivad. “Saak on parem kui mullu, aga kui korjata ei jõua… Kõige raskem ongi korjamine, see ei kannata järgmiseks päevaks jätmist.” Kolm korda nädalas korjatakse nende põllul paarsada kilo päevas. Küsivad 5 eurot kilost ja õhtuks on kõik otsas. “Ehk nädalajagu on veel maasikaid, siis hakkavad tulema vaarikad ja mustad sõstrad – korjamisel vahet ei tule,” kinnitas noorperenaine, et tööd jätkub.
Korjajaid jagub küll
Kärdla külje all tegutseva OÜ Hiiumari omanik Sven Kriggulson rääkis, et neil oli tänavu korjata soovijaid rohkem kui tarvis. “Korjame lavatsi pealt, käsitsi vaid väikesed jupid,” selgitas ta. Neil on aga saagikoristuse juures muu mure – liigvesi. “Autoga ei pääse põllule marju ära vedama, aga marju tuleb päevas 300-500 kilo.” Ka tema ootab, et sadu lakkaks, sest pikalt sajune ilm mädandab marjad.
OÜ Hiiumari omanikud Sven ja Maris Kriggulson panid Kärdla lähistele esimesed maasikataimed maha 2014. aastal. Nüüdseks on eraldi põllulappide kogupinda umbes 3 hektarit. Saak on hea, sortideks Sonata, Sonsation ja Asia.
Sven Kriggulson rääkis, et kui vihma samamoodi edasi valab, siis enamus maasikapõlde nädala pärast enam saaki ei anna. “Vahe tuleb ilmselt vahele enne kui vaarikad valmivad,” ennustas ta. Peremees lootis, et ehk hakkavad tänavu mulda pandud maasika frigotaimed juba marju kandma ja siis on maasikaid müügis pikemalt.
Kriggulson, kes on ka Hiiumaa marjakasvatajate seltsi juhatuse liige, rääkis, et marjade hind on tõusnud, aga kulutused seda kiiremini. Ta tõi näite, et väetis kallines 100 protsenti, kütus 20 protsenti ja tööjõud sama palju. Nii ongi Hiiumaine maasikas müügil 5-6 eurot kilo, hulgi ostes saab moosimarja kätte soodsamalt.
HELJA KAPTEIN
helja.kaptein@hiiuleht.ee
