Jaa, kus vanaste sai ikka hoidisi tehtud! Nüüd ain’t natust mahla ja moosi teeme.
Õunamoosi tegime näituseks. Või noh, eks eit ikka tegi. Ja õuna mahla aroonjaga. Ja punasesõstra mahla. Viimane on kole hapu, missest et eit liigagi helde käega suhkurt sisse puistab. Punasesõstra mahl on piamiselt roosamanna tegemiseks hia. Sellepärast lapselapsed, kellel juba omal pabulad peres sirgumas, ikka viivad seda meitelt omale.
A’ mu jaoks on liiga happeline jah, tahab kõrist ülesse mulksuma hakata. Mulle meeldib hoopis viinamarja mahl. Meitel kuuriseina ääres on kah viinamarja põõsas lõpuks piale pikka vindumist kasvu sisse saand, saime isegist tänavu esimised kolm rohelist marjakribulat. Küll olivad magusad! Kahju, et hamba auku ära kadusivad. Ehk tuleva aasta saab juba terve kobara?
Seniks pian poest viinamarja mahla ostma. Vahest ikka tuleb siuke isu. Kunagi sai isegist ananassi mahla ostetud. A’ siis ükskord enam mahla pold, oli hoopis miskine ananassi nektar. Inimesed ei tee üldselt tarbjana nektaril ja mahlal vahet. Nektar kostaks nigust ahvatlevamalt, nigust lille mesineste või jumalate jook või mis iganes.
Tegelt aga segatakse mahl pooleks veega, lisatakse suhkurt ja sidrun hapet ja müüakse sama hinnaga kui mahla. Ehkki mahla sees on poolevõrra vähem. Seega ostja saab poole võrra pügada ja tootja kõvaste priskema kasumi. Mitte ei saa aru, miks inimesed siukse jamaga kaasa lähvad. Mulle meeldib ikka täismahla osta. Ehk küll kodus veega lahjendatult joon.
Selle piale küsis tuttav, et no misjaoks sa siis ültse poest täismahla taga nõuad? Ega võibolla nii väga nõuakski, kui veega pooleks lahjendatud mahl oleks poole odavam. Siin on old poodides isegist kapaanjasi, et jooge täismahla. A’ inimesed ostavad ikka esimisi ette juhtuvaid suuri pakkisi, kus vett võib isegist kolmveerand sees olla. Niikaua kui ostavad, niikaua võib tootja mahlasid lahjendada kuda aga süda lustib. Kuigi tegelt vett võiks mahlale hulka segada igaüks kodus.
Nüüd on Aura viinamarja mahla kõrvale siginend veega pooleks lahjendatud nektar, mahlast isegist kümmekond senti kallim. Käisin siin ükskord Kärdalis poes, ise oma silmaga nägin. Vaevalt siuke valiku vabadus kaua kestab, ju täismahl ära kaob. Ega ma siis seda nektarit küll ostma hakka. A’ noh, paljukest mina mahla ostan, luristan va kodust morsivett, kui isu tuleb. Võibolla ennem surma annab oma viinamarja põõsas nii palju kobaraid, et saab ise viinamarja mahla teha? Äkiste peaks paar põõsast veel juure istutama?
A’ mudu on sügise andidega sedase, et näituseks pähkleid pole. See tähendab nigust ikka oli, a’ suur jagu ussitand, ja ülejäänd viisivad va karjuvad pasanäärid, või mänsakad või kes seal kõik olivad, minema.
Seeni ikka tuleb, ehkki minust õiget seenilist ei ole. Kohe pole siukest annet, et vahet teha. Seente hulgas on ju nii kolepalju mürgiseid ja muidu sita seeni. Eit on selles osas palju andekam kui mina. Käisime siin veel enne vihmasid kahekesi seenil. Üllatavalt seeniline mets oli, kuivusest hoolimata. Eit aina korjas kitsemampleid ja pilvikuid. Minu osaks oli korvi tassida. Kui see sai täis, pidin tressipluuse omalt seljast kiskuma ja eit korjas selle kah täis.
Hiad magusad seened olivad. Ain’t kahjuks on see va metsaliha natust raske seedima. Ega ta kõige õigem söök ikka ole. Niisama vahelduseks mudugist võib.
Juss Kirssmann
