RaigoPajula Täpsemalt uuriti maanaiste kogemusi ja arvamusi tööl käimise, ühistranspordi, teede korrashoiu, side-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamise kohta. Samuti küsiti hinnanguid laste üld-, kutse- ja huvihariduse võimaluste kohta maal.
Uuringu sihtrühmaks olid 20–79aastased maapiirkondades elavad naised. Maanaiseks peeti inimest, kes suurema osa ajast elab maal, sissekirjutus ei omanud tähtsust. Valimisse kuulus 12 maakonda 15st, Pärnu-, Põlva- ja Saaremaa jäeti valimist välja, kuna seal ei ole ENÜsse kuuluvaid organisatsioone, kes oleksid uuringu läbiviimist aidanud korraldada.
Uuring viidi läbi 2021. aasta jaanuarist aprillini. Küsitlejateks olid ENÜ liikmed, keda eelnevalt koolitati. Uuringusse kutsuti osalema iga maakonna eri omavalitsuste maalistest piirkondadest pärit naisi vastavalt etteantud vanusjaotusele. Uuringus osalemine oli naistele vabatahtlik, neile tagati anonüümsus ja konfidentsiaalsus.
Uuringus seati sihiks saada kokku vastused 1000 naiselt, vastuseid laekus rohkem, 1247 naiselt. Lõplik valim sisaldab 1075 naist 12 maakonnast, sh Hiiumaalt.
Küsitlustulemusi analüüsinud Tartu Ülikooli sotsioloogiadoktorant Kadri Soo, kes 10. märtsil tegi ENÜ esindajate jaoks Zoomi vahendusel uuringust ettekande, märkis, et Eesti maanaiste eluolu uuring ei ole küll representatiivne ega üldistatav populatsioonile, ent annab ülevaatliku pildi uuringus osalenud maanaiste kogemustest ja hoiakutest.
Huvitav oli seejuures jälgida, milliste teemade puhul eristusid Hiiumaa maanaiste arvamused üldisest. Ehk võiksid neid arvesse võtta ka kohalikud poliitikakujundajad – sõltub ju küllalt suur osa eelnimetatud teenuste kättesaadavusest kohalikest otsustajatest, pakkus ENÜ Hiiumaa koordinaator Helja Kaptein, kes korraldas ka küsitluse läbiviimist Hiiumaal.
“Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, millised on valla ülesanded, aga omavalitsusel tuleb täita ka teiste seadustega, näiteks soolise võrdõiguslikkuse seadusega pandud ülesandeid ja siin peab omavalitsustele appi tulema riik,” märkis Kaptein. “Näiteks kvaliteetne internetiühendus ja korras teed on olulised kõigile, eriti aga naistele.”
Nii paluti maal elavatel naistel hinnata enda rahulolu internetiühendusega kodus. Selgus, et 44% kodus internetti kasutavatest vastajatest oli koduse netiühendusega väga rahul. Enam-vähem oli rahul 42% ning täiesti rahulolematuid oli 14%.
Mure interneti ja eriarstiga
Rahuloluhinnangud varieerusid maakonniti palju. Hiiumaa vastajatest oli täiesti rahul internetiühendusega umbes kolmandik.
Eriti kriitilised olid Hiiumaa uuritavad eriarstiabi kättesaadavuse suhtes. Nad nentisid, et saarel on vajalikke eriarste vähe, kuid väljaspool Hiiumaad on arsti juures käimine väga keeruline ja kulukas.
Turvalisus vs vähem võimalusi
Uuringus küsiti vastajate hinnanguid maal elamise turvalisuse kohta. Kaks kolmandikku maal elavatest naistest (65%) tunneb end kodukohas väga turvaliselt. Enam-vähem turvaliselt tunneb end kolmandik ning umbes 2% on neid, kes tunnevad end ebaturvaliselt. End väga turvaliselt tundvaid naisi on kõige rohkem Lääne-Virumaal, Tartu-, Harju- ja Hiiumaal (75–80%).
Maaelu suhtes positiivsemalt meelestatud naised elavad Tartu-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Nendes maakondades on kõige rohkem vastajaid, kes näevad maaelus eeliseid linnaelu ees ega taju, et oleks linnainimestega võrreldes millestki ilma jäänud. Samas Valga-, Jõgeva- ja Hiiumaa naiste seas on kõige rohkem neid (43–47%), kes tunnevad, et on linnaelanikega võrreldes millestki ilma jäänud.
“Hiiu vastajad paistavad silma vastandlike hinnangutega: paljud neist tajuvad saarel elamist eelisena, ent samal ajal ka võimalusi piiravana,” märkis Kadri Soo.
Noppeid uuringu tulemustest
Kokkuvõttes andis Eesti maanaiste eluolu uuring ülevaate 12 maakonnas küsitletud naiste rahulolust elu eri aspektidega ja seda mõjutavatest teguritest.
Enamik maal elavatest naistest on oma palgatööga väga rahul, 38% on aga suuremal või vähemal määral rahulolematud. Suur osa küsitletud maanaistest tuleb materiaalselt toime. Iga neljas uuritav tunnistas aga raha vähesust – nende leibkonna sissetulekust piisab vaid toidu, maksude ja hädavajalike asjade muretsemiseks. Uuringu tulemuste järgi on paremini toimetulevaid leibkondi rohkem Harju- ja Tartumaal, vähem Valga-, Lääne-, Võru- ja Hiiumaal.
“Maanaiste uuringu tulemused on kooskõlas statistikaameti suhtelise vaesuse näitajatega maakondade lõikes,” märkis Soo.
Teede korrashoiu ja
kvaliteediga ei olnud paljud naised rahul ja vastustest ilmnes selge vajadus efektiivsema teehoolduse, kõvakattega teede ehitamise ning kergliiklusteede rajamise järele.
Ühistransporti kasutab kolmandik, enamasti vanemad naised ja ühistransporditeenusega ei olnud suur osa vastajatest rahul.
Umbes pool küsitletud maanaistest on väga rahul posti ja pakkide saamise ning saatmisega. Pahameelt valmistas maanaistele postkontorite sulgemine, nende kaugus kodust ja lahtiolekuajad, mis ei võimalda (teises asulas) töötaval inimesel sealt läbi käia.
Valdav enamik uuringus osalenud maanaistest kasutab internetti. 44% kodus internetti kastutavatest vastajatest on koduse netiühendusega väga rahul. Rohkem või vähem rahulolematud vastajad kurtsid ebaühtlase ja aeglase internetilevi üle, mis tekitab probleeme õppimisel ja töötamisel. Lisaks kehvale internetiühendusele on osal maanaistel kehv mobiilsidelevi. Vastustest ilmnes, et internetiühenduse üle kurtsid rohkem naised, kelle netiühendus käib õhu kaudu.
Tervishoiuteenustest on maanaistele kõige lihtsam käia apteegis. Perearstiteenus on hästi kättesaadav
kahele kolmandikule naistest. Kõige keerulisem on maanaiste jaoks eriarsti juures käimine.
Kohaliku omavalitsuse poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid on kasutanud 13% vastajatest või nende leibkonnaliikmetest. Enam kui neljandiku vastajate arvates on muutunud sotsiaalteenuste osutamine nende koduvallas viimase kolme aasta jooksul paremaks. Positiivsete muutustena nimetati paremat info liikumist ja kasvanud teenuste kvaliteeti. Negatiivse muutusena domineeris teenustele juurdepääsu halvenemine. Nimelt on vastajate hinnangul läinud teenuste asukoht haldusreformi tagajärjel kaugemale.
Naistele maaelu meeldib
Kaks kolmandikku vastanutest näeb maal elamises üksnes eeliseid. Umbes neljandik tunneb lisaks eelistele, et on linnaeluga võrreldes maal elades millestki ilma jäetud.
Kokkuvõtvalt öeldes meeldib maanaistele nende elukeskkond ja paljud vastajad hindavad oma heaolu kõrgelt. Samas on ka neid, kes kogevad mitmeid heaolu kahandavaid tegureid. Üheks peamiseks piiranguks töötamisel, õppimisel, teenuste tarbimisel ning vaba aja veetmisel on kaugus ja juurdepääsu raskus. Autot või sõiduõigust mitte omavad naised kogevad rohkem takistusi kui need, kellel on võimalik autoga liigelda. Kehvalt korraldatud ühistranspordiühendus võib jätta osa maanaisi olulistest teenustest ja sotsiaalelust kõrvale. Teiseks oluliseks teguriks on interneti- ja mobiilsideühenduse kvaliteet.
Kiire ja kindel internetiühendus on oluline suhtlemisel ja informatsiooni otsimisel, aga eelkõige on see kriteeriumiks kodus töötamisel ja õppimisel, seda eriti viirustest tulvil ajaperioodil ning maapiirkondade ääremaastumise ennetamisel.
Uuringu raportit luges
HARDA ROOSNA
