Harda Roosna Mandril talu-, kohviku- ja poepidamise kogemuse saanud perekond Kaarli, ema Ädu-Krõõt, isa Olav ja noorem poeg Karl-Oskar (14), jätsid Vana-Torokse talu ja selle linnakohviku vanema poja Toomase (23) hoolde, kolisid Hiiu saarele elama ja asutasid ka siin oma ettevõtmise. Kohviku Vesihiidlane avapidu peeti 1. juunil.
Ädu-Krõõt selgitas, et on kahte seltsi hiidlasi, põlised ehk saarelt pärit ja need, kes sisse rännanud. “Vanad hiidlased ütlesid, et need on üle vee tulnud ehk vesihiidlased.”
Nii see kohvik nime saigi. Sisekujunduse mõtlesid välja ja teostasid perenaine ja peremees ise, õlimaalid seintele tegi kunstnik Voldemar Jõeleht.
Tagasi koju
Hiiumaalt oli Ädu-Krõõt ära 23 aastat ja tagasi kodukülla, Puskile tuli mullu juulis. Muide, ka Olavi juured on Puskilt pärit. Hiiumaal on tema sõnul hea ja rahulik olla: “Õige koht!” ütleb ta nüüd.
Seda, kuidas on siin saarel olla ettevõtja, ta veel ei tea, aga esialgu on neid väga hästi vastu võetud. Ta vahendas avamispäeva külastajate arvamust –lõpuks ometi teete lahti selle koha, mis on seisnud tühjalt ja kus pole elu olnud aastaid.
Ootus kunagise päris populaarse poe ja söögikoha avamise suhtes oli tõesti suur. Kaks-kolm kuud kulus ruumide remondiks ja sisseseade sättimiseks. Kui sel ajal uks juhtus lahti olema, peeti kohe autod kinni ja tuldi küsima, kas süüa saab ja kas siin midagi juba toimub.
“Sellepärast, et siin kunagi pood oli, avasimegi kohviku koos väikese poenurgaga, et midagi jääks ikkagi alles ka poest,” selgitas ta.
Poenurgas pakutakse toidukaupa ja natuke erinevat sellest, mida saab ühest tavalisest poeketist.
Vesihiidlase eripärad
Kohviku peakokaks on tütar Ädu (18), kes äsja lõpetas gümnaasiumi ja sügisel läheb Tartusse juurat õppima. Tema meenutas enda reaktsiooni ema plaanile avada Luidja poe ruumides kohvik: “Oli ka aeg!”
“Minu ema jaoks on kohvikute pidamine ja söögi tegemine just see, mida ta lihtsalt on loodud tegema,” tõi ta ühe argumendi. Teiseks lisas, et Hiiumaale on söögikohti vaja.
“Käin ka ise suviti Hiiumaal ja siis olen otsinud kohti, kuhu sööma minna. On küll väga-väga uhked söögikohad, aga päris toitu niiväga neis ei saa,” selgitas ta. Ja kinnitas, et nende juures saab heast toidust kõhu korralikult täis.
Vesihiidlase üheks eripäraks nimetab Ädu liha kaasaostmise võimalust, teiseks seda, et hommikusööki Torokse talu peekoni ja munadega saab tellida terve päeva. “Suvel ei tea ju kunagi, millal hommik algab,” naeris Ädu.
“Ja igaüks saab valida, millal algab tema hommik, kasvõi õhtul kell kaheksa – suvi on ju puhkamise aeg,” lisas Ädu-Krõõt.
Üks eripärasid on ka see, et lihatooted valmistab pere ise. Harjumaal Saku vallas asuv Vana-Torokse talu on suitsutatud lihatooteid valmistanud ja müünud kümme aastat. Talu põhitoodanguks on erinevad suitsulihad, nagu näiteks suitsutatud kaela- ja seljakarbonaad, rostbiif, vutt, loomakeel, pardifilee või sidruni-tšilli kana, aga ka marineeritud ja suitsutatud veisemaks, millele võeti isegi patent.
Oma toodangu müümiseks avasid nad paar aastat tagasi Tallinnas Torokse talupoe-kohviku. Nüüd saab kõike seda head-paremat kohapeal süüa ja kaasa osta ka Luidjal.
Müügil on ka jäätis ja karastusjoogid, alkoholivalikus ainult lahja alkohol ja see on põhimõtteline valik, kinnitab perenaine. Liha- ja juust, mis müügil, on erilisemat sorti. “Püüame hoida letil väiketootjate kraami, mida suurest poest ei saa. Ka munad on näiteks Hiiumaalt, samuti Hõbekala kalatooted ja Hiiumaa pruulikoja õlled,” rääkis Ädu-Krõõt. Ka ollakse avatud pakkumistele sedasorti kaupa müüki võtta.
“Väga positiivne uudis!”
Vesihiidlase avamispäeval oli vähesest eelteavitamisest hoolimata külastajaid päris palju ja nii köögis kui leti taga tegemist kogu aeg.
“Meil pole olnud ühtegi sekundit sellist aega, kus ei istu ühtegi külalist,” kinnitas Ädu-Krõõt. “Inimestele meeldib ja ma loodan, et see nii jääb – see on kõige tähtsam.”
Ka lähedalasuva Pauka puhkemaja omanikud Jaanus Pauklin ja Vilve Kirs on Kaarlite
ettevõtmisega väga rahul. “Väga positiivne uudis,” ütles Vilve Kirs ning kiitis pakutud kohvi ja kaasaostetud Torokse talu suitsupekki.
“Nüüd saame oma külalisi hommikust sööma saata,” rõõmustas Jaanus Pauklin. Vilve lisas, et ise nad toitlustust ei paku.
Nii oligi Luidja kandi inimeste jaoks seni lähim söögikoht suviti Kõrgessaares või Kõpus, talviti ainult Kärdlas.
Paindlik lahtiolekuaeg
Vesihiidlane teeb uksed lahti iga päeva hommikul kell 11, sest kes suveajal ikka vara ärgata tahaks. Õhtuse sulgemise aeg sõltub sellest, kui palju rahvast ja ilma on. “Kui ikka paduvihma tuleb ja kedagi pole olnud juba mitu tundi, siis paneme ukse kinni,” selgitas perenaine. Seda ei tehta aga enne kella seitset-kaheksat õhtul. Kui soovijaid on, saab uksi lahti hoida ka kella 23ni.
Vastu võetakse ka grupitellimusi, näiteks kui keegi tahaks tulla Vesihiidlasesse oma sünnipäeva pidama. “Iga söögikoha pidaja jaoks on selline tellimus puhas rõõm,” kinnitas Ädu-Krõõt.
Senise plaani järgi on Vesihiidlane avatud vaid suviti.
Juhul kui leitakse töötajad, on kavas selleks suveks avada ka Kõpu rahvamaja uksed ning pakkuda seal Vesihiidlase tunnustatud köögis valminud suupisteid.
