Tänases lehes ütleb vabariigi president Kersti Kaljulaid, et ta ei saa aru, keda peaks segama, kui tuuleelektrijaam asub 12 kilomeetri kaugusel rannikust. “Meretuulepark on kaugel, see ei kosta magamistuppa – ma arvan, et see on ikkagi tuuleenergia kasutamise meeldiv meetod,” ütles president ja soovitas minna uurima näiteks Taani kogemust, et vajadusel teha asju paremini.
Siim Kallas soovitab tänases lehes nende juttu, kes alati on kõige vastu, mitte liiga tõsiselt võtta ja vastuseisjatelt küsida, mis on nende plaan.
Meretuulepargivastased aga ei jäta – eile toimus napi kuu aja jooksul juba teine MTÜ Hiiu Tuul korraldatud pikett. Seekord protestiti Hiiu valla ja meretuulepargiarendajate lepingu sõlmimise vastu. Protestijate sõnum oli, et nii suure meretuulepargi teema ei tohi olla Hiiu vallavolikogu otsustada, vaid laiem, kõigi Läänemere-äärsete riikide teema.
“On tõsi, et vald ei saa olla selles küsimuses ainuotsustaja, vaid üheks oluliseks partneriks suuremas protsessis,” nentis Nelja Energia juhatuse liige Martin Kruus.
Ta põhjendas, et tuuleenergia alad on otsustatud riigi ruumilise planeerimise kõige kõrgemas dokumendis ehk üleriigilises planeeringus Eesti 2030+. Selle alusel on Hiiu maavanem kehtestanud järgmise tasandi ehk merealade maakonnaplaneeringu, kus meretuuleenergia alasid on täpsustatud.
“Mõlemad dokumendid ja leitud meretuuleenergia alad ühtivad Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitikaga ning paljud EL liikmesriigid ka täna juba praktikas kasutavad meretuulikuid,” märkis Martin Kruus.
Kas neist argumentidest piisab, et vastased loobuksid?
7. aprill 2017
