Hiiu halulaeva ehitaja Ain Tähiste ütles, et münt pandi laeva masti alla laevahaldja, kotermanni jaoks. Kotermann on Põhja- ja Läänemere folklooris, sh eesti meremeeste uskumustes laevahaldjas, kes kaitseb laeva ning kuulutab ette ka selle hukku.
Tähiste teadis, et vanasti olevat laeva masti alla pandud kuldmünt, Eesti ajal kahekroonine nikkelmünt. HiiuIngli masti all on tsaariaegne hõbemünt ja Lisette masti all Eesti vabariigi hõbemünt.
Katkend laevaehituse n-ö juhendist MTÜ Halulaev kodulehel: Väiksematel, kuni 24 m laevadel oli kiil ehk EMAPUU ühes tükis, suurematel tuli see aga mitmest puust kokku pleisida. Tüve otsad pandi alati vööri poole, kuna see pidi laevale hea jooksu andma. Kui kiil oli paigas, tehti selle peale nn ressipõrand või plaaz, kuhu joonistati poolmudelilt saadud mõõtmete järgi kaarte kujutised. Seejärel hakati kaari valmistama ning paika panema.
Laevameistri üks tähtsamaid töid oli VÖÖRTÄÄVI väljatahumine ja ahtripeeglile kuju andmine. Purjelaevadel pandi ahtertääv püstloodis kiilu sisse tehtud tapiga seisma ja ühendati kiilule knii ehk KAMBAKA abil. Tapi alla olevat ennevanasti pandud kuldraha. Papisaares valmistatud mootorpurjeka “Juhani” täävi alla pandi Eesti Vabariigi kahekroonine nikkelraha.
Ahtertäävi mõlemast küljest kulgesid prussid nn hekkpalgid, mis omakorda kandsid peegelpalke või peegliraami, vastavalt ahtri kujule. Otse ahtertäävi taha jäeti ruumi roolipalleri jaoks tehtavale avale, nn KOUKRIAUGULE. Kinnitati ka vöörtääv ja asetati paika KIILSON, mis oli kiilu ristlõikega ühte mõõtu. Vöörtäävi ja esimese kaare vahe täideti nn kõrvapuudega. Mõnel pool kutsuti neid ka juudakõrvadeks.”
Pikemalt saab lugeda aadressil www.halulaev.ee
