Valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel mõnede erisustega, mis kehtivad ühinevate/ühendatavate omavalitsuste puhul.
Kuna osa valdu vabatahtlikust ühinemisest loobus, on maavanema korraldusega Hiiumaal moodustatud viis valimisringkonda ja nende vahel ära jagatud 23 mandaati.
See, et saavad olema eraldi ringkonnad ehk Hiiumaal ei ole üks ja ainus valimisringkond ning uues volikogus on 23 liiget, tuleneb Hiiu ja Käina valla ühinemislepingust. Seadusejärgne alampiir oleks olnud 19 liiget ühe ringkonna ja 21 liiget viie ringkonna korral.
Mandaadid jaotuvad ringkondade vahel nii: ringkond nr 1 Kärdla linn 8 mandaati, nr 2 Hiiu vald v.a. Kärdla linn 3 mandaati, nr 3 Käina vald 5 mandaati, nr 4 Pühalepa vald 4 mandaati ja nr 5 Emmaste vald 3 mandaati.
Valimistulemus tehakse kindlaks ringkonniti, seega iga ringkond saab kõik oma mandaadid kätte, ükski koht ülehiiumaaliselt n-ö kompensatsioonimandaadina jagamisele ei lähe.
Kandideerija peab olema Hiiumaa elanik, kuid ta ei pea elama selles ringkonnas, kus kandideerib. Isik saab kandideerida ainult ühes ringkonnas, mitte mitmes korraga. Iga valija saab valida ainult tema elukohajärgses ringkonnas üles seatud kandidaate, mitte üle Hiiumaa.
Valimistulemuse väljaselgitamiseks arvutatakse igale ringkonnale lihtkvoot, mis saadakse selles ringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirjade alusel.
Seekordsete valimiste erisuseks on aga asjaolu, et jaotamisel osalevad ainult nende erakondade ja valimisliitude nimekirjad, mille kandidaadid üle Hiiumaa kokku saavad vähemalt 5 protsenti kõigist Hiiumaal antud kehtivatest häältest, mitte ainult oma ringkonna häältest. Seega on erakondadel ja valimisliitudel mõistlik esitada oma kandideerijate nimekirjad mitmes ringkonnas, et kindlustada
5 protsendi künnise ületamine. Ainult ühes ringkonnas kandideerides ei pruugi nimekiri nii palju hääli saada. Tähele tuleb panna, et kandideerijate nimed ei tohi korduda ja igas ringkonnas peab olema erinev nimekiri.
Üksikkandidaadid nimekirjamandaatide jagamisel ei osale. Üksikkandidaadi ainus võimalus mandaat saada, on koguda vähemalt lihtkvoodiga võrdne arv hääli.
Nimekirjamandaatide jaotamine käib seaduse alusel d’Hondti jagajate jada meetodil võrdlusarvude alusel nagu tavaliselt. Siin mingeid erisusi ei ole. Lihtsalt selgitades käib see nii:
• Nimekirjamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades pingeritta vastavalt igaühele antud häälte arvule. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool.
• Seejärel arvutatakse kandidaatidele võrdlusarvud. Selleks liidetakse sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kõikide kandidaatide poolt antud hääled. Saadud summa jagatakse 1-ga, 2-ga, 3-ga jne sõltuvalt sellest, kui palju oli nimekirjas kandideerijaid. Nii moodustub arvude jada, mis ongi võrdlusarvudeks pingeritta seatud kandidaatidele põhimõttel, et enim hääli saanule esimene jagatis, teisele teine jne. Võrdlusarvu ei arvutata kandidaatidele, kes said sisse lihtkvoodi alusel. Need jada esimesed elemendid jäetakse välja ja nimekirjas järgmisena hääli saanud kandidaat saab esimese võrdlusarvuna nii mitmenda jagatise kui mitmes ta pingereas on. Nii toimitakse kõikide 5 protsendi künnise ületanud nimekirjadega.
• Volikogu liikme kohad saavad kõige suuremate võrdlusarvudega kandidaadid. Kui juhtub, et näiteks kahes nimekirjas on võrdlusarvud võrdsed, saab volikoguliikme koha erakond või valimisliit, mille kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
• Kui juhtub, et mõnes ringkonnas kandideerivad ainult üksikkandidaadid, kes ei ületa lihtkvooti, või sellised erakonnad ja valimisliidud, millest ükski ei ületa 5 protsendi künnist, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid, nii et ringkond saab oma mandaadid igal juhul kätte.
Monika Paljasma
Hiiu maavalitsuse
kantselei nõunik