Muusikaõpetuse aineolümpiaadi maakonna voor 6.–7. klassi õppuritele toimus reedel Suuremõisa põhikoolis.
Muusikaõpetuse ainesektsiooni juht Külli Kreegi palus mul osaleda hindamiskomisjoni töös. Tuleb tunnistada, et sisimas isegi pisut pelgasin. Olin ju muusikakoolis käinud üpris ammu ja praeguse kooliprogrammiga tuttav vaid üldiselt. Etteruttavalt võin kinnitada, et kunagi õpitud teadmised siiski rooste polnud läinud.
Olümpiaad toimus neljas osas: muusika kuulamine ja muusikateoreetiliste ülesannete lahendamine; varem ettevalmistatud Eesti helilooja laulu esitamine; eelnevalt ettevalmistatud kirjalik kontserdi- või muusikalavastuse arvustus ning neljandaks omalooming.
Olümpiaadil osalejaid kogu maakonna peale oli k a k s (!): Anni Miller ja Elina Jõpiselg. Mõlemad Käina gümnaasiumi 7. klassist ja mõlema muusikaõpetajaks Heli Lindmäe. Neid oli hindamas kolmeliikmeline komisjon koosseisus Külli Kreegi, Klaire Leigri ja käesoleva artikli autor. Kuhu jäid laulupealinna õppurid, kuhu maakonna põhikoolide õpilased?
Vaatamata osalejate kasinale arvule toimus kõik nii nagu ette nähtud. Anni ja Elinaga koos proovisin ise läbi teha olümpiaadi esimese osa. Kuulamisülesandes sain aru, milline rahvalaul oli töö-, milline kalendrilaul ja tundsin ära pillid, mis kõlasid ettemängitavas muusikapalas. Videoküsimuses ei olnud kahtlust, et näidatav lõik oli filmist “Kevade” ja kandlel mängitav pala polka. Eelmise suve suursündmuselt, XI noorte laulupeolt, lasti kõlada Ülo Vinteri “Laul Põhjamaast” ühendkoori esituses. Ka selle äratundmine mulle raskusi ei valmistanud. Veidi hämmingut tekitas videoküsimus, kus tuli lisaks vokaalkoosseisu (duett) äramärkimisele teada, kes laulavad. Videolõik pärines aastatetagusest ajast ja kui koolitunnis pole jutuks tulnud lauljad Luciano Pavarotti ja Sting siis oli siit oodata komistuskivi noorte jaoks. Nii läkski. Kogemus aitas mul endal vastuse lõpuni vormistada.
Edasi tuli mitmes ülesandes hästi teada noodi kirjutamist, astmenimesid ja taktideks jagamist, lisaks märkida ka, mis laulust noodistatud katkendid pärinevad. Siin olid Anni ja Elina üsna tublid ja minu tulemus polnud ka paha. Noodistatud lood tundsin ma igatahes ära. Aitäh, õpetaja Aune Ork muusikakooli solfedžotundide eest!
Rahvusooper Estonia mängukavas olevate muusikalavastuste liikide määramisega jäin ma pisut hätta. Eriti uuemate teatritükkide osas. Mul oli lihtsalt kodutöö tegemata! Kasuks oleks tulnud etenduste eelnev vaatamine või vähemalt Estonia teatri kodulehe külastamine. Noored osalejad said selle ülesandega igatahes paremini hakkama.
Särada sain ma ülesandes, kus tuli ära tunda pildil olev asutus – Eesti teatri- ja muusikamuuseum. Nimelt olen seda asutust külastanud viimasel kuul kaks korda ja nii tuttav ka selle välisilmega. Anni ja Elina jäid selle vastuse võlgu.
Fotode järgi Eesti muusikaelus tuntud isikute ja nende tegevusalade märkimine oli taas minul veidi täpsem.
Esimese osa kokkuvõtteks – täiuslikku tulemust ei olnud ühelgi, kuid häbeneda polnud ka midagi. Anni oli mõne punktiga Elinast eespool ja mina lihtsalt õnnelik, et sain asjaga hakkama.
Olümpiaadi järgnevates etappides ma enam ise osalema ei trüginud, sest mul polnud ülesanded ette valmistatud. Elina ja Anni aga jätkasid noodist laulmisega. Puhtam intoneerimine ja rütmis püsimine andsid parema tulemuse Elinale.
Omaloomingulised palad olid mõlemal väga vahvad. Elina esitas plokkflöödil loo “Tihane”. Ta oli väga hästi ära tabanud tihase laulu varieeruva olemuse. Oma loomingu oli Elina ilusasti ka ära noodistanud. Anni esituses kuulsime aga toreda parmu- ja pöidlapilliloo Salinõmmest. Lugu oli lihtne ja arusaadav ning mõlemal pillil nauditavalt ette kantud. Pöidlapilli kõla meeldis mulle isegi niivõrd, et tekkis tahtmine seda instrumenti koos plokkflöödiga kuulata. Nii palusin mõlemal tüdrukul oma lood korraga ette kanda, sest tihast ehk Elinat ei tohiks ju häirida kui Anni oma õue peal Salinõmme lugu sõrmitseb. Pillide tämbrid sobisid suurepäraselt ja nii ka tüdrukute lood. Mõlemale maksimumpunktid.
Eesti heliloojate loomingust oli Elina ettelaulmiseks välja valinud Renè Eespere laulu “Aeg” ja Anni Tõnis Mägi laulu “Romanss”. Maksimumpunkte ei saanud kumbki. Paremini õnnestus ettekanne Annil.
Essee “Minu muusikaelamus” oli samuti kodus ette valmistatud. Hindamisel tuli arvestada nii kirjutise sisu kui õigekeelsust. Anni kirjutas mõne aasta eest Hiiu Folgil kuuldud ansamblist “Klezmofobia” ja Elina Käina huvi- ja kultuurikeskuse õpilaste vanamuusikaansambli “Unga Dagö” esinemisest koos Kärdla Idamaa tantsude tantsurühmaga Hiiumaa muuseumi pikas majas. Mõlemad said ülesandega hakkama. See tähendab, et kirjatükke lugedes sain ma aru, millest ma olen ilma jäänud, kuna pole nendel kontsertidel ise kohal olnud.
Ma tänan teid Anni, Elina ja õpetaja Heli! Ilma teieta poleks toimunud muusikaõpetuse olümpiaadi maakonnavooru ja meie kõik oleksime elamuse võrra vaesemad. Teistele õppuritele ja muusikaõpetajatele soovin julgemat pealehakkamist! Selleks ju maakonna tasandi olümpiaad ongi, et oma teadmisi ja oskusi teistega natuke võrrelda.
HELLE-MARE KÕMMUS
Rahvakultuurikeskuse spetsialist Hiiu maakonnas
