“Oh õnnetust, mõlemad Comeniuse taotlused said heakskiidu!” ahhetasid Kärdla kooli õpetajad-projektijuhid Diana Liivat ja Milvi Tikka mõni kuu tagasi toreda uudise peale, sest see tähendab kaht töö- ja reisirohket aastat.
Kirjanduslikud päevad Slovakkias…
Novembris käisidki Kärdla ühisgümnaasiumi õpilased ja õpetajad esimestel kokkusaamistel. 4.–8. novembril olime oodatud külalised Slovakkias väikeses Ungari piiri lähedases Secovce linnas, põhjuseks Comeniuse projekti “Kirjandus otseeetris” (originaalpealkiri “Literature Live”) esimene kohtumine. Selle projekti eesmärk on väärtustada kaasaegset rahvuskirjandust, tutvustada eri maade autoreid, viia nende elu ja looming noorteni, korraldada kohtumisi ja anda õpilastele omapoolsete loovtööde kirjutamise võimalus.
Osavõtvaid maid on kümme: Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Türgi, Norra, Eesti, Itaalia ja Saksamaa. Järgmine kokkusaamine on Vilniuses.
Sisutihedatesse ja pikkadesse päevadesse mahtus palju: oma koduriikide, -paikade ja -koolide esitlusi erinevatel kohtumistel; tutvumist slovakkia kultuuri, kirjanduse ning haridussüsteemiga; ühiseid huvitavaid väljasõite ja kohtumisõhtuid.
Slaavilikku külalislahkust kogesime igal sammul, alates esimese päeva hommikust, kui saalis oli meid tervitamas kogu koolipere ja rahvariietes noored pakkusid kõigile soola-leiba. 11. klassi õpilastele Karinale, Laurale ja Tuulile oli kindlasti kõige närvesöövam paarisaja kuulaja ees Eesti, Hiiumaa ja meie kooli tutvustamine. Muretsemiseks polnud põhjust, sest nad said sellega suurepäraselt hakkama.
Projektinädal meeldis õpilastele, avardas silmaringi ja arendas suhtlus- ja keeleoskust. Tuuli meelest oli vastuvõtt südamlik, võõrustav perekond isegi ülihoolitsev. Sama arvasid ka teised tüdrukud. Laurale jäi hästi meelde päev Kosices, kus kohalikus huvikoolis sai laulda slovaki rahvalaule, uudistada nende kauneid ja kirevaid ajaloolisi kostüüme ning tantsida koos professionaalidega hoogsaid rahvatantse. Vaatamisväärsustest köitsid teda enim Domica võimsad stalaktiitkoopad, kus sai isegi paadiga sõita. Karina imetles Slovakkia imekaunist loodust, pöögimetsadega kaetud mägesid. Kõik kolm olid ühisel arvamusel, et eelkõige jääb siiski meelde lahke vastuvõtt ja toredad inimesed.
…ja rahvariided Itaalias
11.–15. novembril oli Kärdla kooli kümneliikmeline seltskond Itaalias Ancona linnas, et osaleda koos Leedu, Itaalia ja Türgi noortega projektis “Minu rahvariided” (“My National Costumes”). Esimene kohtumine kinnitas põhilist: tuleb austada ja teadvustada oma kodumaa rahvakultuuri, -riideid, -laule; anda oma panus sellesse, et traditsioonid ei kaoks.
Mõnes riigis on traditsioonid rohkem säilinud, teises vähem. Tuleb välja, et rahvuslik joon tänapäevases kasutuses on just meil tugev, sobilikud näited on siinjuures vanade mustritega kummikud või vihmavarjud, Evelin Ilvese rõivavalik, miks mitte ka Kärdla koolikoori kaunivärvilised vööd ja seosed. Eesti laulu- ja tantsupeod on suurepäraseks väljundiks, kus kogu riik rahvariideid eksponeerib ja imetleb. Lõunapoolsetes riikides on hirm pärandi kadumise ees palju suurem.
Itaallaste suurepärasest moemaitsest saime aimu Ancona koolis, kus aineprogrammis on ette nähtud disainiõpe. Nad olid ette valmistanud uhke kaheosalise moegala, mille esimeses pooles anti põhjalik ülevaade rahvariietest ja teises imetlesime noorte originaalloomingut. Eriti uhke oli valge keebi alt nähtavale ilmuv Itaalia trikoloori värvides kleit. Oma maid ja traditsioone tutvustasid teisedki. Türklased etendasid osa pulmast, viidi läbi tseremoonia, milles kõik said osaleda. Olime vaimustuses pruudi külluslikest rõivastest, õpetaja taustalaulust ja loomulikult kingitustest, mida neil on kombeks jagada.
Koostöös Hiiumaa muuseumi ja Helgi Põlloga olid meie õpilased ette valmistanud programmi, mis kuulajatele-vaatajatele meeldis. Suurem väljakutse ootab siiski järgmisel sügisel, kui Kärdla on võõrustajaks ja külalistele näidatakse mitmekülgselt eesti- ja hiiupärast rahvakunsti. Üks projekti ülesandeid on valmistada rahvariietes nukk, kes oleks meie saadikuks teistes maades.
Õpilaste arvamused sellest reisist olid igati positiivsed. Maarja arvates oli üle kõige itaallaste külalislahkus ja soojus, millest meil oleks nii mõndagi õppida. Huvitav oli jälgida erinevaid rahvusi, õppida itaalia keelt. Annaliisa leidis, et sai targemaks, milline on itaalia kultuur, käitumine ja rahvustoidud. Põnevad olid folkansambli esinemine ja rahvariideõhtu. Ekskursioonid olid silmaringi arendavad, eriti sõit Urbinosse. Helenile jätsid sügava mulje mäed, maastik oli lõunamaiselt lummav, kui sõideti õhtul tuledesäras linna. Luisale meeldis, et polnud niisama passimist ja tegevust jätkus. Enim pani teda imestama itaallaste koolisüsteem, mis teeb meie õpilasi kadedaks – tunde on seal vähem, kodutöid samuti. Ingrid tuli tagasi enesekindlamana, sest sai julgust juurde inglise keeles suhtlemisel. Just võõras keeles rääkimine tundus talle enne tõelise eneseületusena, aga selgus, et saime igati hästi hakkama. Nagu ühest suust kõlas kinnitus, et see reis oli huvitav ja meeldejääv.
Sellised projektid on silmaringi laiendavad, Hiiumaad ja Eestit teistele tutvustavad, keeleoskust ja suhtlemist parandavad. Ootame huviga järgmisi kokkusaamisi!
Helen Kivi, Annaliisa Posti, Maarja Perteli, Luisa Harjaku, Ingrid Tärki, Karina Suiki, Laura Martini, Tuuli Oago, Diana Liivati, Milvi Tikka, Anneli Salumaa, Reet Saueri, Sulev Loopalu ja Tõnu Soobi nimel pani kokkuvõtte kirja
TIIU HELDEMA
Kärdla kooli õpetaja