Keskkonnaspetsialisti kommentaar koprapüügi kohta

Nuutri jõe puhul on tegemist veekoguga, mis asub kõrge üleujutusohuga piirkonnas. Jõe suudme lähedal asuvad mitmed kinnistud, mis kopra tammi paisutuse puhul jääksid kiiresti vee alla. Lisaks on Nuutri jõgi oluline lõheliste kudemise jõgi, mille seisundit on viimastel aastatel pidevalt parendatud ning on tulnud tagasisidet, et üha rohkem lõhelisi tuleb siia kudema. Lõhelised kuuluvad looduskaitse alla ning nende kudealasid tuleb kaitsta. Koprad Eestis looduskaitse aluste liikide juurde ei kuulu.
Keskkonnaameti koostatud “Kopra kaitse ja ohjamise tegevuskavas” on eesmärgina välja toodud vajadus tagada, et kopra levik ja tihedus tema looduslikes elupaikades on tegevuskavaga määratud vahemikus 3000–13 000 isendit. Optimaalne tase on koprapopulatsioon 7000–9000 isendi lähedal. Hinnanguliselt elas Eestis 2020. aastal 3000–3250 kopra pesakonda ehk umbes 12 000–13 000 isendit.
Keskkonnaamet ütleb, et Jahiseaduses on ära määratletud jahipidamiseks kasutatava alana jahimaa, kus jahipidamine toimub jahiseaduse ja jahieeskirja nõudeid järgides. Jahimaa hulka ei kuulu planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala, samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik.
Nendel aladel ei toimu tavapärane jahipidamine, vaid tegemist on elanikkonna ohutuse või heakorra huvides või muu olulise varalise kahju vältimiseks tehtud toimingutega, mis võib lõppeda uluki hukkamise või hukkumisega. Linnas elutseva uluki puhul on tegemist kohaliku elu küsimusega, mis on jäetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt omavalitsusüksuste korraldada. Tiheasustusaladel elutsevate ulukite (sh kobraste) kogumid ei ole nii mastaapsed, et vajaduse tekkel nende kõrvaldamiseks tekib oluline negatiivne mõju liigi asurkonnale tervikuna. Tiheasustusalale tunginud ulukitega tuleb tegeleda omavalitsuste üldise heakorra ja inimeste turvalisuse tagamise raames ning sätestada vajalike tegevuste õiguslik alus kohalike omavalitsuste poolt antavate õigusaktidega. (Nt Elva linnas ja nii mõneski teises omavalitsuses on kobraste arvukuse reguleerimiseks välja antud vastav omavalitsuse korraldus).
Probleemsete ulukiliikide isenditega tegelemiseks saab kohalik omavalitsus kaasata erinevaid institutsioone (jahimehi, politsei- ja turvatöötajaid), kellel on olemas vajalikud oskused ja teave. Kaasamist on Eestis juba kasutanud mitmed omavalitsused (sh Elva, Tõrva, Viljandi, Tallinna, Kuressaare linn) ulukitega seotud probleemide lahendamisel, andes selleks otstarbeks välja vastavasisulise eelpool mainitud haldusakti.
KADRI RANDMAA
Hiiumaa valla keskkonnaspetsialist