Meie jaoks Hiiu Lehes see ometi triviaalne ei ole. Vastupidi. Kui kaks ja pool aastat tagasi oli Hiiu Lehe saatus juuksekarva otsas, siis oli lehe päästmise algatajate jaoks selge, et saare kohaliku lehe sulgemine oleks pöördumatu ja kahju sellest korvamatu. Õppetunde, mida kohaliku lehe lõpp kohalikule elule tähendab, leidub kahjuks kogu maailmast palju. Sotsiaalmeedia on söönud ära inforuumi, internetihiiud reklaamituru, lehed kaovad. Tulemuseks on kogukondade polariseerumine, valeinfo võidukäik ja demokraatia allakäik. Uuringutega on tuvastatud selge seos näiteks kohaliku lehe tiraaži ja kogukonna valimisaktiivsuse vahel – mida vähem inimesi loeb oma kodukandi lehte, seda vähem käivad nad valimas, seda väiksem demokraatlik kontroll võimukandjate tegude üle. Veel hullem on olukord „uudiskõrbedes“, kus enam kohalikku lehte üldse ei ole. Maad võtab ükskõiksus, omakasupüüdlikud ja võimuahned kodanikud saavad avalikkuse eest varjatult oma asju ajada, kõigi teiste heaolu arvel.
Ainult kohalik ajakirjandus hoiab silma peal kohaliku võimu ja muidu mõjukate isikute tegemistel. Ainult kohalik ajakirjandus leiab üles ja tunnustab kogukonna jaoks olulisi inimesi, kelle valgusvihku toomine on nagu liim, mis meid seob. Hiiu Lehel on lisaks veel eriline missioon siduda saarega neid, kes (ajutiselt) eemal viibivad, aga siiski püsiühendust hoida tahavad.
Ainult kohalik ajakirjandus leiab üles ja tunnustab kogukonna jaoks olulisi inimesi, kelle valgusvihku toomine on nagu liim, mis meid seob.
Jah, on olemas suured sotsiaalmeedia grupid, kus jagatakse kiiresti ja palju kõiksugu infot. Aga sealhulgas ka palju müra ja valeinfot, mille eest keegi ei vastuta. On meil siin oma saarelgi näiteid, kus sotsiaalmeedia kiirkohus teeb oma tühistamistöö kulutule kiirusel, tõde upub infomürasse ja inimesed kannatavad ebaõiglaselt. Lehetoimetus vastutab oma avaldatud sisu eest, seega saab lugeja kindel olla, et faktide kontrollimise töö on parimal võimalikul moel tehtud, olulised küsimused küsitud.
„Sageli võtame me omakeelset ajakirjandust iseenesest mõistetavana ning oleme sellest rääkides ja selle rolli hinnates üleolevad, tähelepanematud ja hoolimatud. Ometi on professionaalne meedia üks mõjusamaid – ja kahjuks sageli ka üks väheseid – institutsioone, mis suudab luua infosegaduses korda ning nõuda võimul olijatelt vastutust oma sõnade ja tegude eest,“ ütles Eesti Meediaettevõtete liidu tegevjuht Väino Koorberg. „Kui laseme oma ajakirjandusel hääbuda, siis kannatavad selle tagajärjel kõik kodanikud ja ka ühiskond tervikuna.“
Ülemaailmse uudistepäeva puhul on hea meenutada, et kui suurte meediakanalite tähelepanu on „suurtel“ sündmustel – sõjad, valimised, tippkohtumised, kohtuasjad jms, siis demokraatia alustala on alati kohalik – seltsid, kodanikeühendused, see tunne, et „mulle läheb korda, mis mu kodusaarel toimub“. Kohalike asjade mõistmist ja läbipaistvust ei taga meile globaalsed internetihiiud ega tehisaru. Kuidas muidu saaksid nii valijad kui valituks osutunud teha õigeid otsuseid, kui pole fakte, pole tõde? Selle nimel töötavad kohalikud ajakirjanikud, kes selle eest tihti tänu ei saa, sest eks ikka astutakse kellelegi varba peale ja kellelegi tunduvad küsimused liiga teravad või tõlgendused ebaõiglased. Aga siin Hiiu Lehes teeme oma tööd alati parimate kavatsustega ja alati kogukonna teenistuses.
Ülejäänu on teie teha – meie head lugejad, meie Hiiumaa kogukond. Kirjutage meile, millest ja kellest lugeda tahate. Kirjutage meile, kui märkate tunnustust väärivaid tegusid või ka vastupidi. Lugege, kuulake, vaadake head ajakirjandust ja aidake sellel elus püsida.
