Kohalik kogukonnapäev, üleriigiline kogukondade taotlusvoor, uus külavanemate statuut ja kogukonnamudel ning kohe-kohe startiv Teeme Ära! – tegusad on nii Hiiumaa kui suur, üleeestiline Kodukant.
Kogukonnapäev Kärdlas
Neljapäeval, 22. märtsil kell 14 kutsub ühendus Kodukant Hiiumaa Tuuru majja kogukonnapäevale, kuhu on tulemas hulk huvitavaid esinejaid.
Kogukonnapäeval on kaks teema plokki: turvaline küla ja kogukond muutuvas ajas. Esimene plokk sisustatakse koostöös Hiiumaa politseinike ja päästjatega. Tehakse kokkuvõte projektist “Oska hoida kogukonda ja aidata abivajajat” ja jagatakse mõtteid edasiseks koostööks. Sõna saavad Kodukandi juht Ester Tammis, politseijuht Aare Allik ja päästejuht Hannes Aasma. Samas jagatakse infolehti hädavajalike telefoninumbrite ja tegutsemisjuhistega.
Teises plokis räägib Tammis Teeme Ära 2018 ja maailmakoristuspäevast. Programmi “EV100 igas külas” üleeestiline koordinaator Merle Jantson räägib kogukonnakingitustest ja -vahendeist.
Tartu ülikooli õppejõud Valter Parve räägib eestlase mälust ja identiteedist ja maaelu võimalustest.
Kaetud on suupistelaud ja oodatud on kõik, keda Hiiumaa turvalisuse ja külaelu teema kõnetab.
Osalusest võiks teada anda Ester Tammisele hiljemalt 20. märtsiks telefonil 5648 7057 või meilil info@vetsitall.ee
Koolitusele Lihulasse
Ester Tammis teatas veel, et kolmapäeval, 28.märtsil kutsub Eesti Külaliikumine Kodukant Läänemaale koolitusele. Lihula kultuurimajas kella 10.30st kella 17ni kestval koolitusel räägitakse, kuidas korraldada külade ja kohaliku omavalitsuse koostööd. Koolitajateks Eha Paas, Krista Habakukk ja Kristjan Altroff nn suurest Kodukandist. Kel huvi, peaks hiljemalt 23. märtsiks oma nime kirja panema lingil bit.ly/2ESUMPL leiduval registreerimisvormil.
Eile tutvustas Eesti Külaliikumine Kodukant Eesti linnade ja valdade päeval uut külavanema statuuti, kogukondade koostöömudelit ja selle rakendamise võimalusi omavalitsustes.
Kodukant tellis mullu külavanemate, omavalitsuste ja kogukondade seas läbi viidud uuringu, milles otsiti vastust küsimustele, millisena nähakse külavanema rolli ja vastutust ning kuidas on korraldatud omavalitsuste koostöö külavanematega.
Kuna ka haldusreform on tõstatanud teravamalt külade ja valdade koostöö teema, valmis Kodukandil äsja külavanemate statuudi juhendmaterjal, mis on edasiarendus 2008. aasta esmaversioonist.
“Vaatamata rahvaarvu vähenemisele maal ei ole külade aktiivsus tegelikult sugugi vähenenud,” ütles Kodukandi projektijuht Ivika Nõgel. “Maale on asunud või tagasi tulnud sadu noori sädeinimesi, kes enamasti sulanduvad kogukonda ja innustavad ka vanu olijaid midagi uut looma ja oma kodupaika väärtustama. Tegusad külad on tugeva valla tunnuseks. Probleem on aga selles, et kogukondade kaasamisel ei toimi hierarhilised mudelid, vaid pigem võrgustikutöö, milleks on omavalitsustel vähe kogemusi.”
Hiiumaalt 22 taotlust
Äsja lõppes Kodukandi kogukondade EV100 taotlusvoor, mis sai kuhjaga täis. Küla- ja asumiseltsid esitasid esmaspäeval lõppenud kogukondade EV100 taotlusvooru 481 toetustaotlust ja küsisid kogukonnaelu edendamiseks ligi 1,3 miljonit eurot. Jagada aga on vaid 265 000 eurot.
Maakondade seas olid aktiivseimad Harjumaa (81 taotlust), Saaremaa (50) ja Tartumaa (44). Kõige vähem laekus taotlusi Ida-Virumaalt (10). Hiiumaalt läks teele 22 taotlust. “Saab näha, kui palju “joone peale” jääb,” kommenteeris Ester Tammis.
Toetusvooru menetleja Inga Kalvist ütles saadetud pressiteates, et peamiselt küsiti toetust elukeskkonna kujundamiseks, suur huvi oli ka rahvariiete valmistamise vastu ja sooviti korraldada piirkonna elu edendavaid sündmusi.
“Taotlusvoor tõi selgelt välja, mida kogukonnad vajavad. Kahju, et saame toetada vaid viiendikku taotlustest,” ütles Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk. Tema sõnul on siin tõsine mõtlemise koht riigile, kes taaskord on ümber kujundamas Kohaliku omaalgatuse programmi rahastusmudelit. “Seda programmi on kogukondade arendamisel väga vaja. Kindlasti tuleb tulevikus suurendada programmi kogumahtu ning tõsta projektidele jagatavat piirsummat, mis on praegu kaks tuhat eurot projekti kohta,” märkis Habakukk.
Kogukondade EV100 taotlusvoorust said mittetulundusühingud taotleda kuni 5000 eurot, rahastusotsused tulevad 1. maiks ja projektide elluviimiseks on aega aasta lõpuni.
Teeme Ära talgukevad algas
Eilsest algas talgute registreerimine 5. mai talgupäevaks. Tänavune talgukevad tuleb Eesti juubelisünnipäeva ja kultuuripärandi hõnguline, kutsudes kõiki inimesi ja organisatsioone tegema talgutel osalemisega kingituse Eestile ning aitama kaasa elu edenemisele nii maal kui ka linnas. Talguid saab kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee
Hiiumaal on esimesed talgud juba registreeritud. Need on Onu-Jaani tee talgud, talgujuht Pille Näksi. Nende talgute eesmärk on parandada Onu-Jaani tee seisukorda kohas, kus asuvad inimeste postkastid ja oodatakse poebussi. Lootuses, et peale talgutööde lõppu saavad nii postkastide külastajad kui ka poebussi kliendid kuiva jalaga liigelda. Talgutel on kavas võtta maha võsa, põletada see ning paigaldada vee ärajuhtimiseks drenaažitoru.
