Kõrgessaares plaanitakse ehitada Läänemere teadmuskeskuse 300 ruutmeetrine hoone, aastaseks külastajate arvuks plaaniti 15 000.
Kärdlasse kavatsetakse rajada 1000ruutmeetrine Eesti toidu avastuskeskus, kuhu aastas peaks jõudma 16 000 külastajat. Keskuse rajamise maksumus 3 miljonit eurot.
Käina alevisse rajatakse suur Hiiumaa loodus- ja tegevuskeskus. Hea vähemalt, et olemasoleva hoone asemele.
Hiiumaa ametikool avas tänavu Suuremõisa lossi külastuskeskuse, mille kõrval asuva juustukoja tahab Pühalepa vald ehitada külastuskeskuseks. Keskus keskuse kõrval või lausa kukil?
Nüüd siis on aplombiga välja käidud teadmuskeskuse idee kõrvale tõstetud ja Kõrgessaarde kavandatakse tuuleenergia kompetentsikeskust, mis peaks tööd andma 150 hiidlasele. Uskumatult suurepärane number – töökohti on ju vaja.
Kuid kõik need suurte keskuste ideed tunduvad olevat liiga ilusad ja suured, et olla tõsiseltvõetavad. Üks eelnimetatud viiest ehk välja arvatud.
Arusaadav, et rahastajale tuleb asi suureks rääkida – teatud fondidel kehtivad rahastamisotsuse tegemisel summa alammäärad.
Ja tuleb ju ka tõestada, et keskuses, kuhu miljoneid maetakse, inimesed ikka käima hakkavad. Muidu jääb ju suur tühi maja valla ülal pidada.
Ja miks just keskused?
Saarel tegutseb niigi juba vähemalt kuus keskust: Ristna looduskeskus ja Palade loodushariduskeskus. Ka Hiiu vallas on hulk keskuseid: kultuuri- ja vaba aja-, noorsootöö- ja sotsiaal-, Käinas huvi- ja kultuuri-.
Kas nimetus “keskus” on argument, mis institutsiooni kuidagi tähtsamaks teeb või rohkem külastajaid kohale toob? Või näitab, et kogu saare või kogu Eesti sellealane tegevus koondub just sellesse punkti? Väheusutav, et ambitsioonikast nimest selleks piisab.
11. oktoober 2016
