Kärdla jooksu osalustasu poolt ja vastu

Hiiumaa spordikooli kodulehel saab registreerida Kärdla linna päeval, 1. mail toimuvale linnajooksule, mis seekord on aja­võtuga võistlus­klassides osavõtu­tasuga.
Madis, kes aastaid linna­jooksul osalenud ja soovib seegi kord võistelda, küsis, miks linna sünnipäevajooks, mis varem alati olnud tasuta, on seekord tasuline.
Kärdla jooksu peakorraldaja Hiiumaa spordikooli direktor Elo Saue ütles, et kui on soov joosta või kõndida ning koht ja aeg ja võistlemine pole eesmärgiks, saab seda teha ilma igasuguse tasuta: “Kaasa saab jooksurõõmu ning võimaluse loosiauhinnale, juhul kui loosiõnn naeratab.”
Registreerima peab tema sõnul selleks, et oleks võimalik nii-öelda loosirattasse jõuda. Tasuta on ka nn rahvajooks ja lastejooksud, millele saab registreerida ka kohapeal, registreerimine aga on vajalik selleks, et korraldajad teaks valmis teha õige hulga rinnanumbreid.
“Tasuline on jooks ainult neile, kes tahavad võistelda ja aja kirja saada,” selgitas Saue. “Nemad saavad ka numbri ja võimaluse esimese kolme koha auhindadele pretendeerida. Osalejamedali saavad nemad igal juhul,” viitas ta juhendile, kus see on ka lahti kirjutatud. Juhendi leiab Hiiumaa spordikooli kodulehelt.
Madis, kes oma nime all lehes rääkida ei soovinud, avaldas arvamust, et jooksu tasu­liseks muutmine on väga suur muutus ning sellised asjad tuleks Hiiumaa suuruses kogu­konnas läbi arutada, seda kommunikeerida. “Võib-olla on seda ka tehtud, aga lihtsalt mina pole sellest midagi kuulnud.”
Miks sünnipäeval peab maksma?
Tasud, mida jooksu eest peab välja käima, hindas ta Hiiumaa mõistes üpris suureks: “Näiteks, kui Hiiumaal elavad ema ja isa sooviksid tulla koos kahe teismelise lapsega jooksma ja ei saa eelnevalt ennast registreerida, siis maksaks see nende perele 40 eurot. Kas see pere tuleks jooksma? Kas need tasud kutsuvad osalema? Minu jaoks on see nii kummaline, et Kärdlas ja Kärdla sünnipäeval jooksmise eest peab maksma,” küsis ta.
“Seda, miks enne oli tasuta, ei oska öelda, seda aga tean, et praegusel ajal ei ole tasuta asjadele tegijaid,” ütles Saue. “Eelmisest nii-öelda päris jooksust on kolm aastat möödas ja aeg on edasi läinud.”
Vahepealsel koroonaajal toimusid Kärdla jooksud vaid virtuaalselt ja osalejad läbisid raja igaüks oma ajavõtuga ja individuaalselt ning ühis­stardist jooksu ja ajavõttu korraldada ei saanudki.
Tasud erinevad
Kärdla linnajooksu 5 kilomeetri pikkusel põhijooksul on osalustasu olenevalt vanuse­klassist 5–15 eurot. Suurem on see võistluspäeval registreerunutele. Päris väikestele on lastejooksudel osalemine tasuta. Ka 9–10aastaste ja 11–12aastaste jooksudel saavad eelregistreerunud tasuta, viimasel hetkel tulijaile on tasu 2 eurot.
Madis viitas, et nn väikestel jooksudel Eestis enamasti osalustasu puudub, eriti kohalike jaoks. “Vaadates Eestis toimuvate jooksuvõistluste kalendrit, siis see tasu pigem ei meelita sellel nädala­vahetusel mujalt Eestist Kärdlasse jooksma,” tõdes ta.
Samal pühapäeval, 1. mail leiab veebilehel marathon100.com/ jooksude kalendris veel kolm Eesti jooksuvõistlust, kus osalemise eest siiski tuleb maksta. Kindral Tõnissoni mälestusjooks Alutagusel – osalustasu 3 eurot, kohapeal 5 eurot, lastelt ja kohalikelt osalustasu ei küsita.
Ümber Viljandi järve jooks on kõigile ajavõtuga, osalustasud olenevalt vanuserühmadest 12 eurost kuni 50 euroni. Tabasalu jooksul osalemise eest tuleb eelregistreerimisel maksta 10 eurot, kohapeal 25 eurot.
Põhimõtteliselt vastu
Madis väitis, et on hiidlastest jooksuharrastajaid, kes lausa põhimõtteliselt Hiiumaal tasu eest toimuvatel võistlustel ei osale.
“Mulle absoluutselt ei meeldi ja on täiesti vastuvõetamatu, et me oleme hakanud väikses kogukonnas võistlussportlasi ja rahvasportlasi eraldi klassidesse jagama,” oli sama meelt jooksja Anni Kingsepp. “Olen ise startimas rahvajooksjatega, kuigi lähen tegema pigem tugevat jooksu ja rajal tagasi hoida ei plaani – asi ei ole osalus­tasu kümnes euros, vaid asi on põhimõttes.”
Elo Saue ütles, et n-ö põhi­mõtteline tasu eest mittejooksmine on toonud kaasa selle, et jookse Hiiumaal eriti ei korraldatagi, võrreldes muu Eestiga.
“Kes tõesti tahab joosta, saab seda teha täiesti tasuta, ka ilma eelnevalt registreerumata,” kinnitas ta. “Kui aga inimesel on senini ainult internetis levitatud jooksu info juba käes, siis ma ei mõista, miks ta ei saa internetis registreeruda,” arutles Saue.
“Juhul, kui jooksja soovib ka täiendavat teenust (mida ajavõtu korraldamine on), siis see on tasuline, kuna teenuste pakkumine on alati seotud aja- ja energia- ja materiaalsete kuludega ning need on meie maailmakorralduses tasulised,” selgitas Saue.
Osaleja panust küsitakse
Hiiumaa jooksugrupi juhatuse liige Alari Remmelg ütles, et kuna nemad seekordset jooksu ei korralda, siis tagamaid ta täpselt ei tea ehk kas vald jooksu toetab või mitte.
“Minu arvamus on see, et iga korraldamine nõuab ressurssi ja kellegi panust, tasuta asju paraku olemas ei ole ja kõik tuleb millegi arvelt. Pikas perspektiivis kipuvad tasuta asjad hääbuma minu hinnangul,” ütles Remmelg. “Samas on kõigil väljund olemas, kes soovivad lihtsalt maha märgitud rada läbida – selle eest tasu ei küsita.”
Hiiumaa jooksugrupi liige Liis Remmelg, kes seekord küll ajavõtuga jooksul ei osale, ütles, et teda ei häiri, et jooksu­võistlus osaliselt tasuline on. Valiku tasuta raja kasuks langetas ta aga hoopis seetõttu, et viimastel aastatel pole jooksuga tegelenud ja harrastab põhialana sõitu maastiku­rattal.
“Korraldajana tean, kui suured kulud ühe võistluse taga on ja kvaliteetselt asja tehes ei tule kõne alla, et osaleja panust ei küsita. Hiidlased on väga nõudlikud korralduse osas, iga pisem aps ei jää märkamata ja selleks, et minimaalselt eksida, tuleb korraldajatel võtta vastu otsuseid, mis maksavad,” ütles Liis Remmelg.
Ühtlasi püüdis ta meenutada, kas ta on väljaspool Hiiumaad osalustasuta jooksul osalenud ega osanud ühelegi viidata. “Kõikjal küsitakse osaleja panust,” kinnitas ta.
Üks mure veel
Madis viitas veel ühele murele – samal päeval mandrilt tulijate jaoks on keeruline õigeks ajaks starti jõuda. Spordikooli kodulehel on põhijooksu stardi ajaks märgitud kell 11.45. Madis väitis, et varem on olnud see ikka pigem täistunnil, kas siis kell 12 või isegi hiljem. “Ka see algusaeg takistab osalemast hommikul mandrilt tulijatel,” leiab ta.
Pisut kiireks läheb samal päeval tulijail tõesti, kuna pühapäeval väljub Rohukülast esimene parvlaev kell 10, kell 11.15 on see Heltermaal ja siis jääb vaid napp pooltund, et kohale sõita ja end stardiks Kärdla Keskväljakul ette valmistada. “Seega selle praamiga tulles ja teel kiirustamata starti ei jõua,” arvutas Madis.
Elo Saue selgitas, et jooks on osa Kärdla päeva üritustest ning sellisel kellaajal seetõttu, et sobib päeva ajakavasse tegevuste ja kontserdi ja õhtuste sündmuste vahele kõige paremini. Esimene start on juba kell 11 ning 5 km jooksu finiš on avatud kella 13ni.
“Mandrilt pühapäeval ainult jooksu pärast Hiiumaale tulijatega on olukord tõesti keeruline,” nõustus Saue. “Korraldajatena eeldame küll, et inimesed on juba varem tulnud Hiiumaale nädalavahetust veetma ning jõuavad jooksule ja kontserdile ning seejärel mandrile minevale praamile.”praamile.”