Käina abivallavanem Tiivi Lipp selgitas, et Käina tööstusalale on EASilt saadud toetusega kavas ehitada uus ja võimsam alajaam, tuletõrje veevõtukoht ja kergtee, mis suunaks jalakäijad tööstusalalt kõrvale.
Jaanuaris otsustas EAS toetada kokku 1,12 miljoni euroga kuue tööstusala arendamist, teiste seas sai toetuse Käina tööstusala Hiiumaal.
Käina vallavalitsuse projekt “Käina aleviku tööstusala detailplaneeringu põhjaosa realiseerimine”, sai EASilt toetusena 351 000 eurot, projekti kogumaksumus on 413 000 eurot.
“Kui tavapäraselt on eestlane harjunud näiteks Hiiumaast mõtlema kui suvituskohast, siis tegelikult on Hiiumaa ettevõtlusmaastikul olulisel kohal plastiettevõtted. Käina tööstusala arendamise tulemusel saab tänu uuele rajatavale alajaamale oma tootmismahtusid kasvatada üks piirkonna olulisemaid tööandjaid AS Dagöplast. Pool rajatava alajaama võimsusest on võimalik kasutusele võtta ka uutel potentsiaalsetel tööstusalale asujatel või teistel ettevõtetel,“ tõdes EASi regionaalarengu keskuse direktor Monica Hankov.
Alajaam + tuletõrjevesi + kergtee
Projekti raames luuakse tööstusala ettevõtetele võimalus liitumiseks keskpingel, mis on suure elektritarbimisega ettevõtete jaoks soodsam kui tavaline madalpingel liitumine. Rajatav 10/0,4 kV alajaam sisaldab kahte 1000 kW trafot, millest ühe soovib kasutusele võtta AS Dagöplast, teine on esialgu reservis ja ootab liitudasoovijaid.
Teiseks rekonstrueeritakse tööstusalal praegu kasutuseta seisev pumbamaja ja võetakse see kasutusele tuletõrjevee veevõtukohana. Lipp selgitas, et iseseisev tuletõrjevee pumbamaja koos mahutite ja hüdrantidega võimaldab ettevõtetel täita tuletõrje veevarustuse nõudeid ja ühtlasi vajadusel kasutada puhastamata ja seega odavamat tehnoloogilist vett, mida saab võtta joogiveevõrgust lahusseisva torustiku kaudu.
Kolmandaks rajatakse Spordi tänavale kergliiklustee jalakäijatele, et suunata neid eemale tootmistsoonist. “Tee on vajalik otseteena kooli ja ujula ning elamukvartalite vahel ja eraldab avaliku liikluse ala tootmisettevõtete territooriumist, võimaldades ettevõtjatel selles piirkonnas tegutseda liiklusohutuse pärast muretsemata,” selgitas Lipp.
Seni kasutasid Sõpruse ja Mäe tänava kortermajade elanikud lasteaeda ja kooli minekuks otseteed läbi tööstusala, mis pole aga ohutu. Spordi tänaval oli vaid autotee, millel jalakäijatele mõeldud rada puudus.
Kavas rajada tööstusinkubaator
Vallavanem Omar Jõpiselg ütles, et plaane on tehtud ka edaspidiseks ning vald jätkab olemasoleva tööstusala planeeringu muutmist selleks, et määrata nii valla kui eraettevõtjate maadel väga konkreetsed ehitusõigustega krundid, kus kiiresti saaks tootmise välja ehitada või olemasolevat tootmist laiendada.
Vallavanem ütles, et piirkonda on kavas planeerida ka üks tööstusinkubaatori hoone, kuna viimasel ajal on asja uurimas käinud mitmeid huvilisi, kes soovivad oma proovitootmist alustada. Jõpiselg leiab, et kuna alustaval ettevõtjal on nii probleeme, mida lahendada, saaks omavalitsus omalt poolt aidata sobilike ruumidega. “Tähtsamad kui seinad, on oskaja meeskonna kokku saamine, proovitoodete mahamüümine, logistika katsetamine – seetõttu peaks tootmishuviline algaja ettevõtja keskenduma just sellele, mitte kulutama aega ruumide kohandamisele, sooja-, elektri- ja veeprobleemide lahendamisele,” nentis Jõpiselg.
EAS jagab toetusi Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Samast meetmest on perioodil 2004–2013 toetust saanud 21 projekti kogusummas veidi üle 19 miljoni euro.
