Seni valla allasutustena toiminud elamuskeskus Tuuletorn ja Käina spordikeskus teenisid mullu korraliku kahjumi ning on plaanis ühendada sihtasutuseks, et vähendada juhtimiskulusid ja kahjumist välja tulla.
Nii Käina osavallakogu kui Tuuletorni nõukogu on mõtte heaks kiitnud, samuti toetavad seda spordikeskuse juhataja kohusetäitja Kaia Põtter ja Tuuletorni nõukogu.
Praegu on tegemist veel protsessiga ja lõplikud otsused teeb vallavolikogu. Eeltöö nii asutustes kui osavallas on ühele poole saamas. Lisaks juhtimise ja asutuste ühendamisele on kaalumisel ka tegevusvorm, kas sihtasutus või valla hallatav asutus.
Elamuskeskuse juhataja Kristina Halla ütles, et kui 10. jaanuari koosolekul arutati asutuste ühendamist, leidis Tuuletorni nõukogu, et sihtasutus on uue organisatsiooni loomiseks kõige paindlikum juriidiline vorm.
Käina osavalla vanem Omar Jõpiselg ütles, et hea oleks jõuda ühise juhi ja struktuurini enne suvehooaja algust, maikuuks.
Osavallavanema sõnul on muutuste ajendiks sünergia leidmine kahe asutuse vahel, mis asuvad ühes hoones ning on ajaliselt ja teenuste mõttes üksteisega tihedalt seotud. “Kindlasti on eesmärgiks ka juhtimiskulude vähendamine ja selle arvelt palkade tõstmine.”
Kliendi jaoks kohe olulisi muudatusi sellega ei kaasne: “Küll peaks see andma vormi tulevase elamus- ja vaba aja keskuse kujunemiseks,” ütles osavallavanem.
Tuuletorn miinuses
Mullu juunis, kui elamuskeskusel Tuuletorn sai täis esimene tegevusaasta, ütles keskuse juhataja, et läbi kahe koroonapiirangute aja tuli keskus väikese miinusega, teisel tegevusaastal loodetakse jõuda väiksesse plussi. 2021. aastaks planeeris Tuuletorn koos kohvikuga müügikäibeks 453 000 eurot ja kulutusi oli kavas teha 423 000 eurot (mõlemad summad käibemaksuta).
Tegelikult oli Tuuletorni mullune sissetulek planeeritust väiksem, 383 000 eurot, kulusid seevastu rohkem, 446 000 eurot – miinus aasta kokkuvõttes 63 000 eurot.
Tuludest moodustas ekspositsioonikülastus 32,2 protsenti, ronimissein 9 protsenti, kohvik 41,1 protsenti ning muud tulud olid 17,7 protsenti. Kuludest moodustasid suurima osa, 58,8 protsenti personalikulud. Tuuletornis on praegu palgal 15 töölepinguga töötajat, täistööajaga vaid keskuse juhataja, kõik ülejäänud tiimiliikmed osakoormusega.
Elamuskeskuse juhataja Kristina Halla tõi välja rea põhjusi, miks keskus ka sel aastal kahjumisse jäi: turism ei ole veel taastunud ja valla allasutusena toimiv keskus pole saanud ühtegi riiklikku toetust koroonapiirangutest tekkinud kahjude katteks; COVID-19 tõttu oli keskus kaks kuud, märtsis ja aprillis suletud, kehtisid piirangud ja vaktsineerimistõend, augustis lisandus Tõllu laevaõnnetuse tõttu nn praamijama ja detsembris ootamatult kasvanud elektrikulud. Kulude poolelt on kalliks osutunud ka ronimisseina hooldus.
Puudulikuks hindas Halla keskuse pikaajalise turunduspoliitika: “Tuuletornil on unikaalne positsioon ja seda tuleb avalikkusele pidevalt teadvustada.”
Külastatavus langes
2020. aasta 1. juunil avatud Tuuletorn kogus esimese seitsme kuuga 33 000 külastust, 2021 terve aastaga vähem, 27 353 külastust, sellest ronimisi 4524, näituseala külastusi 22 600 ja seminarikliendi külastusi 229. Algne prognoos 25 000 külastust aastas, ületati siiski mõlemal piirangutega tegevusaastal ja kahe aastaga tuli kokku üle 60 300 külastuse.
Positiivsena tõi juhataja välja, et 2021. aastal jättis üks külastaja Tuuletorni keskmiselt 14,60 eurot, mis tema hinnangul on väga hea tulemus.
Piirangud mõjutasid keskuse planeeritud tegevusi ja asutuse eelarvet, mille järelmõjudega peab Halla hinnangul tegelema veel järgmistelgi aastatel. “Leian, et täiesti uue ja omanäolise (äri)tegevuse planeerimine taolise unikaalse ja uue asutusena nagu seda on Tuuletorn, nii müügitulu kui käivituskulude mõttes, ei ole sama, mis tavapärase hallatava asutuse, näiteks kooli või lasteaia tegevuse planeerimine,” avaldas ta arvamust. “Tuuletorni lähtepunktiks on olnud küll äriline mentaliteet, seda aga avaliku sektori “hoobadega”.”
Veel tõi ta välja, et mulluse suurima investeeringuna oli kavas bowlinguradade väljaehitamine ja seadmete paigaldus, kuid riigihange kukkus läbi, sest tähtajaks ühtegi pakkumust ei esitatud.
Kahjumis ka spordikeskus
Käina osavalla teise hallatava asutuse, spordikeskuse omatulu oli mullu 86 000 eurot ja põhitegevuse kulud 186 000 eurot – miinus seega veel suurem, 100 000 eurot.
Tulu sporditeenustelt moodustas 52,3 protsenti ja tulu kinnisvaraga seotud teenustelt, sh soojusenergia müügilt 47,7 protsenti. Personalikulud moodustasid 38,7 protsenti ja ametikohti on keskuses neli.
Kaia Põtter ütles, et 2021. aasta oli raske, täis piiranguid ja hinnatõuse. Töökorraldust ja tulu teenimist pärssisid otseselt COVID-19 piirangud, mille tõttu oli spordikeskus tervikuna suletud ligi kaks kuud, lastebassein ja saunad üle kolme kuu. Asutuse külastamiseks pidid COVID-tõendi esitama alates 26. augustist kõik täiskasvanud ja 15. novembrist ka noored alates vanusest 12 aastat.
“See, et Eesti ühiskond on veetnud ligi kaks aastat piirangute tingimustes, on oluliselt mõjutanud meie inimeste majanduslikku heaolu ja olukorra leevenemist ei paista,” tõdes Põtter.
Opositsioon: keskuse võiks erastada
Volikogu opositsiooni liige Antti Leigri esitas vallavolikogu jaanuarikuu istungil Keskerakonna fraktsiooni nimel vallavanemale kuus küsimust. Teiste seas ka elamuskeskuse Tuuletorn kohta. Tema sõnul ei ole see hallatav asutus ühegi omavalitsusele seadusega pandud põhiülesande täitja, on majandusnäitajatega kahjumis ja kulud kannab Hiiumaa vald.
“Kuidas sellises olukorras on täidetud võrdse kohtlemise printsiip, arvestades teisi Hiiumaa valla allasutusi, kes peavad kinni pidama eelarvedistsipliinist?” küsis ta.
Mullu septembris tegi volikogu eelmise koosseisu fraktsioon Kodusaar, kuhu kuulus ka Antti Leigri, ettepaneku valla eelarvestrateegiasse, algatada Tuuletorni erastamine peale kohustusliku rahastusperioodi lõppu. Ettepanek volikogu heakskiitu ei saanud.
Mullu juunis ütles osavalla vanem Omar Jõpiselg Hiiu Lehele, et kaks kolmandikku müügitulust teenib keskus kolme suvekuuga ja suvel teenitud kasumi arvelt hoitakse teenus lahti aastaringselt: “Bowlingu plaanide külmutamine ja kevadine
koroonalaine mõjutavad seda tulemust, kuid oluline on tõdemus, et normaalses turusituatsioonis ei vaja Tuuletorn valla dotatsiooni.”
