Käina lasteaias Tirtspõnni tähistati emadepäeva sel aastal perepäevaga, kuhu olid lisaks emadele oodatud ka isad ja õed-vennad, et ühiselt pidutseda
Direktor Aire Nurga sõnul tekkis mõte emadepäeva sel aastal teisiti tähistada pedagoogilise nõukogu koosolekul, kus tuli arutlusele kuivõrd muutunud on tänapäeva peremudel. “Isad on ikka väga tublid ja võtavad laste kasvatamisest palju rohkem osa kui, ütleme, 30 aastat tagasi,” nentis Nurk, et laste kasvatamisest on saanud meeskonnatöö.
Suurema osa lapsevanemate meelest oli perepäeva mõte teretulnud. Janno ja Helen on mõlemad töötavad vanemad, Tirtspõnnis käivad nende kaks last. Helen, kes kuulub ka lasteaia hoolekogusse, ütles, et perepäev võiks saada traditsiooniks. Ta lisas, et murelikuks teeb teda vaid ürituse kellaaeg. “Kõik vanemad ei saa kindlasti tööpäeval kell neli kohale tulla,” arvas ta.
Küsimusele, kuidas nende peres tööd jaotuvad, vastas pereema: “Meil on ikka meeskonnatöö ja kuna meil on kaks last, siis on tööjaotus lihtne, üks jookseb ühe, teine teise järgi, kuid mõlemad saavad laste kasvatamise kõrvalt ka omad tegemised tehtud.” Pereisa Janno lisas, et pärast tööd toimetatakse kodus üldiselt lastega koos. “Kui mina lähen õue tegutsema, siis lapsed tulevad ikka kaasa – ka murutraktoriga sõitma, las õpivad ametit.”
Sigrid Leigri Kristiina koos poja rühmas kingitud lillega.
Lapsevanem Kristiina leidis, et perepäev on küll teretulnud, kuid eelistab ise olla pigem oma perega koos. “Eks sellisel väiksemal pereüritusel on muidugi omamoodi võlud. See, et kutsutud on nii emad-isad, onud-tädid kui õed-vennad on tore. Mõnedel lastel polegi ju ema, on vanaema, näiteks.”
Perepäeva alustasid lapsed juba rühmades emadele lillede kinkimisega. Seejärel kogunes kõik see mees lasteaiahoovi, kus väikesed pereliikmed laulsid ja tantsisid ning peeti maha pisike aktus. Edasi oli peredel avastamist rühmaväljakutel, kuhu olid üles sätitud erinevad mängud. Näiteks roomasid lapsed läbi tunnelist läbi ja viskasid linguga täpsust. Laste rõõmuks pandi käima isegi mullimasin. Päeva parim osa, mis oli mõeldud lastele üllatusena, olid perekond Laksbergi pannkoogid, mis maitsesid laste sõnul nagu ema tehtud!
Päevast jäi kõlama rühmaõpetaja Õie Laksbergi mõte, kuidas isegi, kui me emade peale vihastame või nendega jonnime, siis kõige rõõmsamate või valusamate sündmustega pöördume ikka alati nende juurde tagasi. “Sest ema süda ju teab,” lausus ta, kuidas seesama ema süda kannatab ka jonnimised ning vihastamised ära.
