Käina laht läbis noorenduskuuri

Käina laht ja seal asuvad laiud Käina lahe–Kassari maastikukaitseala (MKA) koosseisus on kogu Hiiumaa ranniku tähtsaim lindude, eriti veelindude pesitsus- ja rändepeatuspaik ning toitumisala. Samuti kuulub see rahvus­vahelise tähtsusega linnualade ja märgalade hulka – siin võib elada üle 115 linnuliigi. Esineb ka kaitse­aluseid taimeliike, kahe­paikseid ja erinevaid elupaiga­tüüpe.
Väga madal veetase Käina lahes ohustab piirkonna linnustikku, kuna lahes asuvatel saartel pesitsevad linnud jäävad siis kaitsetult rööv­loomade meelevalda.
Talvel tühi, suvel kuum
Käina lahe madal kiiresti läbisoojenev vesi ja ühendus merega oli soodne kudemispaik paljudele kalaliikidele nagu säinas, särg, ahven ja kiisk. Viimane kalastiku uuring
2010. aastal näitas aga, et olukord on muutumas ning särje ja ahvena arvukus Käina lahes on oluliselt vähenenud, samas hõbekogre arvukus on pidevas tõusutrendis.
Suurem osa kaladest lahkub lahest sigimisperioodi lõpus ning talvel on laht kaladest peaaegu tühi. Külmadel talvedel võib laht jäätuda peaaegu põhjani. Suvel võib aga vee temperatuur tõusta kuni 28 kraadini.
Ka on Käina laht üks Eesti ravimuda leiukohti. Mere­muda on ladestunud siia viimase 2000 aasta jooksul ja selle kiht on mitu meetrit paks. Muda leidub 183 hektaril ning ravimuda kogumaht on ligikaudu 1 miljon kuupmeetrit.
Kolm kanalit
Käina laht on suhteliselt isoleeritud, nõrga veevahetusega väga madal veekogu savi­mudase põhjaga. Lahe keskmine sügavus on ainult 0,3–0,5 meetrit, pindala 900 ha ja veemaht u 4 milj m3.
Veevahetus merega toimub kolme kitsa kanali kaudu: Orjaku (Puulaiu) kanal, Orjaku silm ja Laisna (Vaemla) kanal. Orjaku kanal on neist kolmest kõige laiem ja sügavam. Orjaku kanal ja Orjaku silm ühendavad Käina lahte Väina­merega ning Laisna kanal madala, poolsuletud Vaemla lahega. Vaemla laht omakorda on ühendatud Väinamerega Õunaku silma kaudu.
Veevahetus toimub Käina lahes hinnanguliselt kaks-kolm korda aasta jooksul ja lahe kõik kolm kanalit on selle protsessi jaoks olulised, kuid käituvad sõltuvalt avamere veetasemest erinevalt. Peale avamere veetaseme kõrguse mõjutavad Käina lahe veetaset ka sinna suubuvad allikad ning lahte voolav Selja peakraav. Veel üheks Käina lahe veetaseme mõjutajaks on Vaemla jõgi, mis madala veeseisu korral voolab merre ainult läbi Käina lahe, muidu nii Käina kui ka Vaemla lahe kaudu. Vähemal määral mõjuvad lahe veetasemele ka sademed ja aurumine. Lahe täitumine mereveega kõrgveeseisu ajal toimub kolme kuni seitsme päevaga, madal­vee korral tühjeneb laht sama kiiresti. Kui veetase on väga madal, paljandub 15–20 protsenti lahe pindalast.
Puhas kanal tagab veevahetuse
1998. aastal rajati Käina lahe kanaleid ületavate tee­truupide külge veetaseme reguleerimiseks kaks regulaatorit, mille ülesanne oli hoida lahevesi soovitud tasemel. Regulaatoritega sooviti ära hoida veetaseme langus lahes ja võimaldada kaladele liikumistee. Kriitiliselt madala mereseisu korral oli võimalik regulaatorite abil hoida veetaset sobival tasemel kaks kuni kolm nädalat, mida peeti piisavaks ebasoodsa perioodi üleelamiseks. Aastal 2005 viidi läbi kanalite puhastus- ja süvendus­tööd. Praeguseks aga on regulaatorid amortiseerunud – metallkonstruktsioonid läbi roostetanud ja veetaset enam ei reguleeri.
Selgitades veevahetust Käina lahes, on uuringutes välja toodud, et Väinamere kõrgvesi kestab keskmiselt oktoobrist jaanuarini, Käina lahes novembrist märtsini. Veetasemete ülemmäärad Väinamere piirkonnas on tugevalt seotud edela­tuultega. Käina lahe jaoks ohtlik madal­vee periood kestab aprillist juunini. Veetaseme suuremad muutused leiavad aset septembrist märtsini, kui puhuvad tugevamad tuuled. Kuna Väinamere ja Käina lahe vahel asuvad kanalid on piiratud läbilaskevõimega, summutavad need veetaseme suuremad kõikumised ning Käina lahes varieerub veetase võrreldes ülejäänud Väina­merega vähem.
Veevahetuse analüüsi tulemused viitavad, et kõrgema veetaseme perioodil sügisest talveni saabub avamere vett Käina lahte nii Orjaku kanali ja silma kui ka Laisna kanali kaudu läbi Vaemla lahe. Põhjuseks, et Vaemla lahe veetase tõuseb tänu Õunaku silma kaudu toimuvale transpordile kiiremini kui Käina lahe veetase. Madalama veeseisu perioodil kevadest suveni on Õunaku silm valdavalt kuival ja soolase vee juurdevool Vaem­la lahte, aga ka magedama vee äravool sealt, toimub valdavalt läbi Käina lahe.
Saamaks ülevaate kanalite olukorrast, tellis keskkonnaamet TTÜ Meresüsteemide instituudilt Käina lahe–Kassari MKA Käina lahe ja Vaem­la lahe seisundi ning vee­regulaatorite töö efektiivsuse uuringu (2017). Töid rahastas keskkonnainvesteeringute keskus ja uuringu eesmärk oli välja töötada edasiste tegevuste lahendused, arvestades veevahetuse dünaamikat, klimaatilisi tingimusi, regulaatorite toimimist, nende vajalikkust jms, millega oleks tagatud lahe optimaalne veevahetus, arvestades praegust olukorda.
Teadlased selgitasid abinõud
TTÜ teadlaste uuringu tulemusena jõuti järeldusele, et esmajärjekorras on vaja puhastada Käina lahe kanalid – see tagaks lahes normaalse veevahetuse ning koos sellega looks siinsetele elupaikadele ja liikidele soodsa seisundi.
Aluseks võetud soovituse põhjal koostas eelprojekti
AS Maa ja Vesi, töö tegi AS Tariston. Tööde käigus eemaldati pilliroog ja sete Puulaiu, Orjaku silma ja Laisna kanalist. Keskkonnaameti tellitud töid rahastati Euroopa Liidu Ühte­kuuluvusfondi vahenditest projekti “Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” investeeringute raames.

 

Toimetaja  HARDA ROOSNA