Rahva meele järgi olemine aa muidut suur asi, a seel saab internettis hääletades natust mängada ka. Üteldakse, et nettis aa vöidumees ikka see, kinnel rohkem söbru. Aga süriis aa spetsialistid koos ja nee vaatvad köik kandidaadid pöhjaliguld läbi ja siiss tegevad otsuse, et mes see aasta köikse etem tegu olli. Ainuld öhe korra varem aa sedas jühtun, et rahvas ja sürii aa öhes nöus oln.
Kivikala lugu näidab, et tegeliguld pole senne jäuks, et sa kinnegile silma jeeks, palju midad muud vajagid, kui et ole ainuld jülge, mötle omat moodi ja tee natust vehe nalja ka. Kivikala Imre pole mingi öhku täis suunamudija, kis tühja vahtu suust välje aeks. Ta aa lihtne mees, kis reegib asjast. Ta ise ütleb ka, et ta´p tee midad teistmoodi. Neid samasid asju, mes ta ikka tein aa. Nee vidjud pole ka mingid peened kuntsvilmid, vaid söused, mes mei köik tehja oskaks. Senne pärast Kivikala Imre teiste inimestele meeldibkid, et ta aa samasugune kui mei ise. Lihtne mees, kis istub saunas ja sööb pahlakilu vöi näidab mere peel laulusäinast. Mönus hiiu keel ka veel senna juure ja ongid. Natust möub muidut see ka, et kala teeb inimesed kirgliguks. Mida rohkum inimest hingega asja juures aa, seda paremini lood lendu lähtvad. Imre ise ju ka kirglik mees – oma ammedi suhtes.
Kangesti hee meel aa senne pärast ka, et prohvessiunaalid röhutasid, et Imre harib inimesi. Koosidab, kuida kala püida ja mes sennega pärast tehja. See ju meite traditsioon ja pärimus. Täitsa pönev oleks teeda, mütu inimest Imre vidju peele esimest korda elus pahlakilu vöi piprakilu tehja katsust. A seda vöib küll ütelda, et Imre aa Hiiumaa jälle tüki maad suuremaks tein. Mei teised vöiks ka tast öpust vötta. Sest et egaöhes aa oma Imre peitus, peeb ta ainuld enda seest ülesse leidma.
jülge <`jülge, `jülged> ▪ `jülge undi ründ aa ikka rasvane julge hundi rind on ikka rasvane Emm
Allikas: Hiiu sõnaraamat / Eesti Keele Instituut
ja