Ilma liialdamata saab öelda, et lehetoimetuses on arvamuse avaldamise soovijatest järjekord. Kõiki ja kõike ei saa korraga lehte panna, sest nii tuleks välja anda erileht. Aga taoline diskussioon on vaid tervitatav ja hea.
Arutelud on kirglikud, mis haridusteemade, eriti koolide sulgemiste või ümberkorralduste juures on tavapärased. Juhtub ka seda, et räägitakse üksteisest mööda ning rõhutatakse vaid seda vaatenurka, mis ühele või teisele kasulik on. Sellistes küsimustes valitakse ka endale tavaliselt pool. Keskele ei jää keegi.
Vaidlused Hiiumaa Ametikooli ümber on midagi hoopis enamat kui ühe kooli ümberkorraldamise küsimus. Vähemalt hiidlaste jaoks. See on identiteedi ja ääremaa-tunnetuse küsimus. Paratamatult kerkib üle kõige küsimus: „Miks meie?” Vastus on tegelikult lihtne: „Te olete väikesed ja kaugel.” Aga mida kaugemal ja väiksem, seda kallim. Vana tõde. Raha elab seal, kus elavad inimesed.
Exceli tabelis näpuga järgi ajav ja plaanidest kinni hoidev minister ja ametnik seda võib-olla ei tunne. Raske muidugi uskuda. Pikalt Narvas kooli juhtinud minister peaks väga hästi teadma, mida tähendab ühele kaugele kandile millegi olulise äravõtmine.
Kogu vaidluses tehti esimene samm jälle vale jalaga nagu seda suurte jõuvahekordade puhul tihti juhtub. „Me teeme, sest me saame” suhtumine ei vii kunagi edasi. Isegi siis, kui tegijatel on natuke õigus. Kindlasti on oma iva jutus, et hobiharidust on Eestis liiga palju ja aastaid kestev sariõpe erialal pagar-florist-bussijuht-ehitaja annab inimesele õppurina sotsiaalse garantii. Näiteks, kui sa eraettevõtjana ei raatsi endale palka maksta.
Tänases lehes räägib koolijuht Ivo Eesmaa tasakaalukalt, kuidas arvatavasti on kõik võimalik, aga mõned asjad toimivad koos, mõned mitte. See tee tulekski leida. Pole vaja minna sulgemise teed vaid sulgemise pärast. Volikogu esimees kutsub ministrit Hiiumaale. Ehk tulebki.
Kogu vaidluse juures on kahjuks juba ka näha, kuidas olukorda tahetakse ära kasutada kohalikus võimuvõitluses. See pole see koht. Kogu vaidlust võib võrrelda tulekahjuga. Nüüd peaks mõtlema, kuidas tuld kustutada, mitte otsida seda inimest, kes triikraua sisse jättis ja maja põlema pani.
iiling <iilinga, iilingad>, iling <ilingi ~ ilinga ~ ilingu, ilingid ~ ilingad ~ ilingud>, (h)illing <(h)illinge ~ (h)illingu, (h)illinged ~ (h)illingud> iil, tuule- või sajuhoog ▪ nii `kanged tuule ilingid käivad Emm; saju iilingud ehk saju pagid käivad Phl; suur tuule hilling käis üle Phl
Allikas: Hiiu Sõnaraamat
