Neil päevil aasta tagasi möllas lumetorm Birgit, kes oma valget vaipa eriti Hiiumaale kippus laotama. Loodus oli küll hirmilus, kuid see ilu viis paljudest majapidamistest päevadeks voolu.
See oli üks hetk, kui jää veidi liikuma hakkas. Elektrilevi punnis küll vastu, et nemad loodusega rinda pista ei suuda, kuid avalikkuse surve all leidis toonane valitsus raha ja veidikenegi peaks olukord paranema. Olgu selleks siis liinikoridoride laiendamine või paljasliini asendamine ilmastikukindlama kaabliga. Lisaks on mitmele poole soetatud generaatorid. Ei saa öelda, et sel aastal lund vähe oleks, kuid väga suuri katkestusi pole see kaasa toonud. Tõsi, viimase suure tormi ajal oli Kõpu jälle päevade kaupa vooluta.
Täna upub lumme Kagu-Eesti. Voolud on kadunud, mobiililevi puudub. Tehnikud müttavad lumes, et katkiseid liine parandada. Kuidagi väga tuttav tuleb ette. Ehk hakkab ka neil midagi paranema. Põhja-Eestis Jumindas ähvardavad kohalikud Elektrilevi vastu lausa kohtutee ette võtta, sest näiteks ühes talus on novembri algusest saadik vool ära käinud 24 korda. Tuttav tunne. Usutavasti oleks ka Hiiumaal kellelgi midagi samaväärset ette näidata, kus tuleb istuda pikalt külmas nii, et sooja saamiseks tuleb litumüts ka toas peas hoida.
Kogu tants elektrivarustuse ümber on üsna surnud ring. Ühelt poolt on nii Hiiumaal, Kagu-Eestis kui ka Jumindas elavad inimesed samasugused maksumaksjad nagu Tallinna või Tartu elanikud. Teisalt ei ole Elektrilevil ka rahapuud, kust kõikide tööde jaoks raha võtta ja seepärast edenetakse seal, kus elab rohkem inimesi ehk teisisõnu, kus elab raha. Hiljuti tõi üks poliitik välja kurbnaljaka võrdluse, et pidevalt tuleb uudiseid elektriautodele laadimispunktide rajamisest keskustesse ajal, mil Eestis on paiku, mis pidevalt pimedas.
Järjekordsed jamad annavad vaid kinnitust, et elektri varustuskindlus peaks olema suur riiklik küsimus ning see tuleks põhimõtteliselt ära lahendada. Kuid nähes, kuidas poliitikud avalikes debattides keskenduvad vaidlemisele, kes kellele rohkem kordi jalga ette pannud on, pole lootustki, et midagi muutuks.
