Jälgi meid
UUDISKIRI KAMPAANIA

JUHTKIRI

JUHTKIRI | Kelle asi on teise mure?

Vahel on nii, et auditooriumi meelsust tajud ilma seda vaatamata. Just nii juhtus eelmisel nädalal Suuremõisas peetud hariduskonverentsil, kui haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler teatas muu jutu sees, kuidas tänapäeval on 20 kilomeetri läbimine tavaline asi.

Kutsehariduskonverents suuremõisa lossis. | Eike Meresmaa

Iseenesest pole ametniku väide vale. Isegi Käinast Kärdlasse võib iga päev koolis käia. Jutt käis siiski mandrilt Hiiumaale koolis käimisest. Kahekümnel kilomeetril ja kahekümnel kilomeetril võib olla väga suur vahe. 

Saalis oli tunda, kuidas enamus kohalolnuid justkui sügavalt sisse hingas. Eks nii mõnigi luges mõttes kümneni ja hingas välja. 

Öeldud lause iseloomustas suurt osa sellest mõttest, mis konverentsil peetud sõnavõttudest ja arvamusavaldustest läbi käis. Ehk siis konteksti arvestamine. Kooli kinni panemisel Tallinnas ja kooli kinni panemisel Suuremõisas on sama suur vahe kui 20 kilomeetri läbimisel autoga Mulgimaal ja sama pika vahemaa läbimine meritsi. 

Konteksti arvestamise teema on palju suurem kui ainult Hiiumaa Ametikooliga seotud. Konverentsil tuli see lihtsalt väga teravalt ja valusalt välja. Ministeeriumi tuleb tunnustada aususe eest, kui nad ütlevad, et nende asi on tegeleda haridusega, mitte muretseda, kas Sarve kaubamaja pannakse kinni kui kool Kärdlasse viiakse.  

Kurb on vaadata, kuidas Eestis suurtest linnadest kaugemal elavad inimesed ikka ja jälle loodavad, et keegi mõtleb ka selle peale, mis ühe või teise otsuse laiem pilt on.

Ongi õige, et haridusministeerium peaks tegelema haridusega ja regionaalministeerium regionaalsusega. Aga paraku ei paista, et need tegevused kuskil kokku saaks. Regionaalministri jutt sellest, kuidas peab arvestama regionaalsusega, tundub palja sõnakõlksuna, kui suured otsused on juba tehtud. Riigikogu liige räägib samal ajal, kuidas ta ootaks lauale mõjuanalüüsi kooli äraviimisest Suuremõisast ja siis saaks vaadata, kui kallis midagi on. Kas sellised analüüsid ei peaks liikuma enne otsuste tegemist? Kes neid peaks tegema? Sellele küsimusele ei oska keegi vastata. 

See, et lootus sureb viimasena, on vana tõde. Kurb on vaadata, kuidas Eestis suurtest linnadest kaugemal elavad inimesed ikka ja jälle loodavad, et keegi mõtleb ka selle peale, mis ühe või teise otsuse laiem pilt on. Paraku seda ülemäära tihti ette ei tule. 

Haridusministeeriumi ametnikud andsid konverentsil küll lubaduse, et hiidlased saavad siinse kutsehariduse reformimisel kaasa rääkida ja, et rong ei ole veel läinud. 

Ega siin muud lahendust pole, kui tuleb ise soskida. Vast siis keegi võtab kuulda. Niisama istudes oodata, et keegi lahendusi lauale toob, pole mõtet. 

Sest meie mured pole nende asi. Ilma irooniata. Nii lihtsalt on. 

soskima <`soskida, sossib> – suskima, torkima ▪ ta `soskis `naaskliga ougu raamandu kaanest läbi Emm; 

Allikas: Hiiu Sõnaraamat/ Eesti Keele Instituut

Veel lugemist:

AHTO ILMAJUTUD

Järgnevad nädal aega toovad ilmamuutuse jahedama osas. Väga suure tõenäosusega näeb ka tahkeid sademeid.

DIGILEHT

Hiiu Leht 3. aprillil Arvamus | Kibedad mõtted ja suured valed Arvamus | Rahaline kokkuhoid ja energiasõltumatus energiakogukonnaga Tänavaküsitlus | Kas aprillinalja oled teinud?...

UUDISED

Hiiumaa rannakalurid püüdsid mullu rekordilised 600 tonni kala, pool sellest ümarmudilad ja säinad, keda hea hinnaga kokku ostetakse.