Kui keegi paneb pakendikonteinerisse jäätmeid, mis ei ole pakend, siis sellise konteineri sisu põletatakse olmeprügina või viiakse prügilasse ja kõik teised, kes on konteinerisse pakendeid pannud, on justkui täiesti tühja tööd teinud.
Lisaks sellele peab omavalitsus kogu selle protsessi kinni maksma, sest tootjavastutus ei kehti enam. Sestap, kui ma loputan või pesen pakendi puhtaks, siis see on hea, aga ei ole kohustuslik ja sellest olulisem on, et pakend jõuaks õigesse konteinerisse. Hiiumaa valla jäätmespetsialisti Kadri Aljase sõnul tasub pakendite sorteerimisel meeles pidada järgmist:
- Ma ei pea pakendite materjalidel vahet tegema ega kindlalt teadma, kas seda saab ringlusesse võtta. Kui ma ostan asja, mis on pakendatud, siis ma juba maksan selle eest ka. Kui ma panen pakendid avalikus kogumispunktis pakendikonteinerisse, siis ma ei maksa selle eest, kui panen oma kinnistul asuvasse pakendikonteinerisse, siis natuke maksan, aga kui ma panen olmeprügi hulka, siis maksan selle eest üsna kõrget hinda. Näiteks 140 liitrise pakendikonteineri tühjendamine maksab 50 senti, samas 140 liitrise olmeprügi konteineri tühjendamine maksab 4,99 eurot.
- Ma tohin pakendikonteinerisse panna iga pakendi, mis teisi ära ei määri. Tühjaks tehtud, aga pesemata jogurtipaki võin, aga toodet sisaldavat jogurtipakki ei või, sest jogurt voolab pakist välja ja määrib teised pakendid ära.
- Ma saan mõjutada tootjate käitumist. See tähendab, et kui tarbijad annavad tarbitud pakendid sorteerituna tagasi, siis on tootjate kulud suuremad ja see sunnib neid vähem pakendama ja paremaid pakendeid kasutama. „Paremaid“ tähendab muuhulgas lihtsamini tühjendatavaid ja sorteeritavaid. Tootjatel ei tohi ükskõik olla, mis pakenditest saab ja just sellega saame neid mõjutada. Näiteks saan ma eelistada neid tootjaid, kes toodavad pakendivaba kaupa. Mõjutama peaksin sellepärast, et see on keskkonnale ehk siis meile kõigile kasulik.
- Kui ma viin tühja pakendi avalikku pakendipunkti ja panen õigesse konteinerisse, siis liigub konteineri sisu pakendiorganisatsioonile. Ma ei tohi igasuguseid teisi jäätmeid (biojäätmed, vanapaber, segaolmejäätmed jne) pakendikonteinerisse panna. Pakendijäätmetel on tootjavastutus – see tähendab, et nende konteinerite sisu edasine saatus on nende tootjate vastutada, kes oma tooteid pakendisse pannud on. Pakendite eest ei vastuta eraisik ega kohalik omavalitsus.
