Teadagi on suvel ilma e-piletita keeruline pühapäeviti parvlaevale pääseda, kuid sellist hulka ootel autosid nagu 25. juulil, pole Heltermaa sadamas aastaid näinud.
Läksin Heltermaale kella poole kuuese praami väljumise ajaks. Kui kohale jõudsin, manööverdas Regula end põhjapoolse kai juurest eemale ja alustas sõitu. Pilt, mis oli ootealal, oli ehmatav – nii palju autosid jäi maha?! Lisaks sadama ootealale jätkus rivi ka maanteel, kassadest paarsada meetrit eemal olevast suurest liikluskorraldustahvlistki kaugemale. Autod autodeks, aga nendes istuvad inimesed, beebidest vanainimesteni, erinevate vajaduste ja vastupidavusega. Lisaks lemmikloomad.
Piletikontrolör, kes oli äsja lõpetanud Regulale autode pealelaadimise, kommentaaride andmisest keeldus, öeldes vaid, et töötajad teevad oma igapäevast tööd. Operaatorfirma TS Laevad suveabilised Erki ja Õnnela juhendasid järjekorda jõudnud autode juhte järjekorra lõpus. Erki oli pühapäeval tööl olnud hommikul kella kümnest alates ja ütles, et järjekord hakkas sadamaalalt maanteele pikenema kella kahe-kolme paiku. Ta oli sama meelt nagu Õnnela, kes ütles, et juhid on olnud rahulikud ja mõistvad, ehkki see, et oodata tuleb tunde, kellegi jaoks rõõmustav polnud.
Mõned e-piletiga autojuhid olid tulnud sadamasse juba paar tundi enne piletil märgitud aega. Jaanika ütles, et tuli igaks juhuks varem, et kindlalt peale saada. Olles Hiiumaalt pärit, sõidab ta tihti mandri ja saare vahet ning oli pileti juba ammu broneerinud, kuna on märganud, et aastaringselt on pühapäeviti raske tagasi mandrile saada.
Samuti ootasid e-pileti järjekorras saarlastest tallinlased, kelle plaane parvlaevavahetus natuke muutis. Neil oli Hiiumaale tulekuks bronn esimesele praamile, Regulale. Päev enne saabus meil, et võibolla ei mahu peale. “Siis me tulime varem kohale. Saime peale küll, lihtsalt pidime natuke varem ärkama.” Tagasi mandrilesõiduks oli neil e-pilet kella 12ks, aga nad said selle internetis vahetada kella seitsmeks ja olid rahul.
Sadamahoones kohtusin seinalehte uuriva Pillega. Tema ja ta kaks teismelist last olid nädalavahetuseks Hiiumaale tulnud Tallinnast, Saaremaa kaudu. Ütlesid, et sel aastal veedavad nad pool puhkust autos istudes, sest ootasid juba Virtsus viis tundi. Kui nad pühapäeval kella kolme ajal Heltermaale jõudsid, öeldi neile, et võibolla saab kella kümnesele praamile. Vestlemise ajal oli nende auto juba sadamahoone juures ja Pille lootis, et ehk nad mahuvad seitsmesele. Miks ta e-piletit ei ostnud? Sest võimalus puhkusele sõita tekkis nädal tagasi ja siis sobivaid pileteid broneerimiseks ei olnud.
Jaanus Tartust ütles, et tal olid e-piletid, aga kogemata olid sadamad vahetusse läinud, kuna nii Heltermaalt kui Rohuküast väljuvad praamid ühesugustel kellaaegadel. Nii pidi e-piletid üldjärjekorra piletite vastu vahetama. Sel päeval oli ta järjekorras oodanud enda sõnul paar tundi ja lootis tunni aja pärast väljuva praamiga mandrile saada, sealt edasi oli sõita veel 300 kilomeetrit. “Pole hullu, suvine aeg, aga homme pean tööl olema,” oli ta rahulik. Seda, et Tiiu asendati Regulaga, ta õigeks ei pidanud, öeldes, et kui ta oleks kohalik elanik, siis selline lahendus oleks tedagi endast välja ajanud.
Kolme väikese lapsega Tartust pärit pere täitis ooteaega sadamaala kõrval muruväljakul palli mängides. Pereisa Jaanuse sõnul olid nad üldjärjekorras, sest ei saanud e-piletit, kuigi tahtsid seda osta juba väga ammu. “Mäletan, et lapsepõlves oli mitmetunnine ootamine tavaline,” ütles ta, lisades, et lastele on õpetlik, kui ei saa alati oma tahtmist. Hiiumaale lubas ta kindlasti järgmisel aastal jälle puhkusele tulla.
Kui Viljandis elav Janar jõudis kella neljaks sadamasse, öeldi, et ooteaeg on kuus tundi. Ta vanemad elavad Hiiumaal ja varem pole tagasisaamisega tõrget olnud. Pakutud võimalus osta e-pilet öösel kell 1.30 väljuvale praamile teda sugugi ei rahuldanud. Kui temaga rääkisime, oli ta auto juba sadamaalal. Kuna peale Leigri väljumist kell seitse sai sadama ooteala tühjaks, siis ilmselt mahtus sinna peale ka Janar oma autoga.
Jana sõitis Tallinna koos sügava puudega lapsega. Ehkki ta saab laevale väljaspool järjekorda, oli tal mure. Nimelt ei selgu kuskilt, milline parvlaev mis kellast väljub. Seetõttu ei teadnud ta, millal tagasi sõites lapsega sadamasse tulla, et ei peaks jääma ootama, juhul kui graafikus satub olema ilma liftita Regula. Laps ei saa pikalt istuda. Jana arvas, et taoline info oleks vajalik ka paljudele teistele, kel Regula järskudel treppidel liikumine võimatu ja laevatrümmis palavaga paha olla.
Järjekorras seisid peamiselt sõiduautod, aga silma jäid ka kolm haagisega metsaveoautot. Sarve tee ristmiku läheduses seisnud auto juhi Andrei sõnul oli ta tagasikoormaga teel Paidesse. Kella seitsmeks oli ta neli tundi järjekorras olnud. Ehkki talle oli öeldud, et lootust on saada kümnesele praamile, sai ta peale Leigri väljumist sõita ootealale ja oli üldjärjekorra reas esimene. Mures oli ta sõidumeeriku näidu pärast, aga seda ta seletada ei osanud, miks ettevõte e-piletit polnud hankinud.
Esmaspäev ei tõotanud midagi paremat. Ööl vastu esmaspäeva oleks auto e-pileti saanud osta öösel kell 1.30 väljuvale laevale, pileteid oli 40. Veel oli üks e-koht autole praamil, mis Heltermaalt väljus kell 22. Jalakäijatele siiski e-pileteid oli, kuigi mitte kõigiks väljumisaegadeks.
Sadamasse minema ajendas mind arusaam, et lisaks turistidele ja ettevõtjatele, kelle huve on tõstetud esile parvlaevakriisi ajal peetud avalikes kirjades, otsustes ja korraldustes, väärivad kohaliku elaniku liikumissoovid ja -vajadused samuti arvestamist. Kuidas teha nii, et kohalik elanik pääseks liikuma nii kriisi kui kriisita ajal ka siis, kui tuleb minna ootamatult, mitu nädalat ette teadmata – arstilkäik, perekondlik või töösõit?
