Laupäeva õhtul toimus Reigi jahimaja õuel juba kolmandat aastat järjest
Tahkuna jahiseltsi ning piirkonna külarahva ja maaomanike kokkusaamine.
Avakõnes lubas jahiseltsi esimees Harri Kattel selle traditsiooni jätkamist, sest eks ole ju ilmselge, et heast läbisaamisest jahimeeste ja kohaliku kogukonna vahel on huvitatud mõlemad pooled.
Jahiselts on ette võtnud jahimaja, kunagise Reigi rahvamaja põhjaliku renoveerimise ja eks seegi näita, et omalt poolt ollakse valmis panustama ümbruse korrastamisse. Olgu siinjuures märgitud, et Tahkuna jahiselts – see on ligi 70 jahimeest ja 14 353 hektarit jahimaid peamiselt Kõrgessaare valla piirides.
Harri Katteli kinnitusel pole neil midagi ka selle vastu, kui külarahvas tulevikus jahimajas oma üritusi tahaks korraldada, kõiges on ju võimalik kokku leppida.
Õhtust endast ka veel
Kokkusaamist oli tulnud tervitama ka Eesti jahiseltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kelle sõnul on sellised jahiseltside ja piirkonna inimeste kokkusaamised saamas üha populaarsemaks üle Eesti.
Viktoriinis osales tervelt kuus võistkonda ning võitjaks tuli jahimeeste ja maaomanike segavõistkond. Kuigi maa oli päevasest vihmasajust parajalt pehme korraldati ka sportlikke ettevõtmisi, kus enamasti jäid peale külanoored, aga ega see võit polnudki teab mis tähtis. Olulisem ikka ühine olemine ja tegutsemine.
Kuna tegemist ikkagi jahiseltsi korraldatud üritusega, olid terve õhtu tulel kolm suurt panni ja maitsvaid roogasid erinevast ulukilihast said kõik proovida. Ürituse peakoka Sulev Heinpalu käe all valminud erinevad vorstid-lihad maitsesid söögid suurepäraselt.
Tantsuks mängis ansambel Hands Three ja tantsijaid jagus hiliste õhtutundideni. Sekka lauldi ka ühislaule.
Seltskonnas ringi liikudes kuulsin, et selline augustikuine suvelõpuüritus on igati mõnus – külarahvas saab paremini aimu jahimeeste töödest-tegemistest, plaanidest, samuti on jahtkonnal hea teada maaomanike huvidest jne.
Mõnusalt aega veetes sai kesköö mööda, aga peohoogu jätkus kauemakski.
Kokku sai tänavuselt peolt kirja 114 osalejat, mullu oli neid enamgi 160–170.
ARTUR VALK
peoline
