Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles reedesel Hiiumaa visiidil, et ei ministeerium ega riigikogu pole algatanud jäätmeseaduse muudatust, ometi arutas Hiiumaa omavalitsuste liit jäätmekäitlejate liidu algatatud jäätmeseaduse muutmise seadust 4. märtsi istungil ja edastas sellele ka vastuväited.
“Mingisugust jäätmeseaduse muutmise eelnõu täna ei ole – see on üks hästi palju segadust tekitanud algatus jäätmekäitlejate liidu poolt,” ütles minister ja tunnistas, et ta ei saanud ka ise tükk aega jälile, kust selline jutt üldse tuleb. “Äkki hakkasin kuulma, et tuleb jäätmeseaduse muudatus, mis hakkab juba esimesest aprillist kehtima – meie esitame eelnõusid ja ma tean ka seda, mis riigikogus toimub ning ma tean, et ühtegi niisugust eelnõu ei ole, rääkimata sellest, et see aprillist saaks kehtima hakata.”
Ministril tuli tükk aega jälgi ajada, kust selline jutt liikvele läks ning lõpuks tuli välja, et see müüt või eksiarvamus tekkis sellest, et jäätmekäitlejate liit vormistas oma ettepaneku seaduseelnõu kujul. “Nad saatsid laiali faili, mis nägi välja nagu jäätmeseaduse eelnõu muudatus,” selgitas minister. “Ütlesin ka jäätmekäitlejate liidule, et seaduseelnõusid saab Eesti vabariigis vastu võtta ainult parlament ja nii on.”
Seesama dokument saadeti jäätmekäitlejate liidu poolt ka kohalikele omavalitsustele seisukohavõtuks. Eelnõu arutas ka Hiiumaa omavalitsuste liidu volikogu. HOLi esimees Jaanus Valk ütles, et eelnõuga kiirustatakse liialt ning HOLi seisukohad olid väga kriitilised jäätmekäitlejate liidu poolt pakutud muudatuste suhtes.
Mures monopoli tekkimise pärast
Minister kinnitas, et ministeeriumil mingit valmis eelnõu pole. “Küll on tõsi, et probleemid jäätmeturul on ja me oleme suhteliselt murelikult jälgides turul toimuvat, et ei tekiks monopoli.”
Ta kirjeldas, et praeguseks on tekitatud olukord, kus turg on sisuliselt lukus ja kohapealsetel väikestel ettevõtjatel, kes oleks valmis ja huvitatud teenust pakkuma, selleks võimalust pole: “Vabaturumajandusega riigis ei peaks see aastal 2013 nii olema.”
Minister võrdles, et kui viis-kuus aastat tagasi oli Eestis üle viieteistkümne jäätmeettevõtja, kes jäätmeid vedasid, siis praeguseks on neid vaid neli. Neist neljast sisuliselt kaks suurt on need, kes opereerivad.
“Dumpinghindadega on suudetud turul tekitada olukord, kus suur hulk väiksemaid tegijaid ei püsi konkurentsis ja seda ei saa lihtsalt niisama pealt vaadata,” ütles minister. “Mures oleme eelkõige seepärast, et ühel hetkel on kannatajaks lõpptarbija ehk klient.”
Me ei tee muudatusi kiirustades
Ministeeriumil probleemile lahendust veel ei ole, kuid selle leidmisel peab arvestama, et inimesele, kellel on prügi äraandmise kohustus, oleks tagatud teenuse mõistlik hind ja korralik teenus. “Praegu on ka näiteid, kus hind on näiliselt küll väga madal, aga teenus on keskpärane või siis lisatakse igasuguseid huvitavaid tasusid näiliselt madalale hinnale.” Ta tõi kurioosse näite, kus jäätmevedaja lisas talvel kliendi arvele jäätmekonteineri kaanelt lume ära pühkimise tasu.
Minister ütles, et ministeerium plaanib tõepoolest muudatusi jäätmemajanduse korralduses, et vältida monopoli teket, kuid ühtki valmislahendust olukorra muutmiseks ministeeriumil praegu pole. “Kindlasti kaasame sellesse protsessi kohalikud omavalitsused, kelle ülesanne on olmejäätmete veo korraldamine. Nemad tegelevad sellega igapäevaselt ja nende seisukohad tuleb igal juhul ära kuulata ja arvesse võtta,” kinnitas minister.
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus lubas, et võimalikku seadusemuudatust ei tehta kindlasti kiirustades ja nn turbomeetodil, nagu seda tehti 2010. aastal.
Käitlejad ja konkurentsiamet koostöös
Mullu novembris saatis Eesti jäätmekäitlejate liit riigikogule ettepaneku muuta jäätmeseadust ja täiendada korraldatud jäätmeveo mudelit tegevusloa süsteemiga. Jäätmekäitlejate hinnangul lõhuks turu osaline avamine koos järelevalvenormide kehtestamisega monopoli ja võimaldaks tarbijal valida sobivaima teenusepakkuja.
Jäätmekäitlejate liidu ettepanekuga ühines kohe konkurentsiamet, kes tegi keskkonnaministeeriumile ettepaneku jäätmeseaduse muutmise algatamiseks, millega kaotataks piirangud jäätmete veo ja käitluse turgudel.
Hiiumaa omavalitsuste liit leidis, et jäätmekäitlejate liidu algatus annab suurtele, sisuliselt monopoolsetele jäätmekäitlusettevõtetele veel suurema võimu selle asemel, et turule teenusepakkujaid juurde tuua. Põhjuseks, et väikeettevõtjad ei suuda suurte pakutavate hindadega konkureerida ning turule jääbki monopol, kes hakkab dikteerima turul toimuvat ning kelle mõjuvõimu vastu ka kliendid seista ei suuda. “Kui turul on üks ettevõtja, siis on ta monopoolses seisus ja võib teha jäätmevaldajaga mida tahab, omavalitsusse, kuhu tavaliselt pöördutakse abi saamiseks, mõtet minna pole,” seisab HOLi vastuses jäätmekäitlejate liidule.
Omavalitsusjuhid olid häiritud, et väidetavat seadusemuudatust tehakse taas kiirustades, oli ju laiali saadetud “eelnõus” kirjas, et see hakkaks kehtima juba tänavu 1. aprillist: “HOL on arvamusel, et nii põhjapanevat seadusemuudatust ei saa vastu võtta nii väikese aja jooksul nagu eelnõus soovitakse, seadusemuudatus vajab põhjalikumat analüüsi.”
