Hiiu Lehes ilma prognoosiv Ahto Veensalu on ilmastikunähtuste vastu huvi tundnud lapsest saati. Tõsisemalt hakkas ta ilmavaatlusega tegelema pärast 2010. aasta augustitormi, kui võimsad tormituuled, mis tirisid maha katuseid, lõhkusid elektriliine ja murdsid puid, panid Ahto pähe küsimuse – kuidas see kõik juhtub?
Ahto elab Virtsus. See ei takista tema sõnul Hiiumaa ilmateadet tegemast. Tingimused on Virtsus mere ääres Hiiumaaga sarnased. Pealegi, mudelid, mille järgi ta ennustused kokku paneb, asuvad ju internetis. Oma isiklik ilmajaam on tal ka, mis samuti jagab andmeid otse veebi, kus teised ilmahuvilised saavad neid vaatlusandmeid jälgida ja kasutada.
Kelle pere laps Sa oled ehk Sinu seos Hiiumaaga?
Olen Kai ja Ivo Lõppe teine poeg. Sündinud ja elu esimesed aastad elanud Hiiumaal, seejärel erinevates paikades mandril. Nüüd olen kodusaarele taas üsna lähedale jõudnud.
Ema tegeleb mandril ilusalongiga Rapuntsel ja isa teeb Hiiu Roheline kaubamärgi all Hiiumaal vorsti ja muid suitsulihatooteid.
Millal hakkasid huvi tundma ilmavaatluse vastu ja miks?
Suurema ilmahuvi alguseks loeks 2010. aasta võimast augustitormi. Nipet-näpet tegelesin ka enne, kuid tõsisema huvi alguseks loen seda äikesetormi. Siis hakkasid peas tiirlema küsimused, miks ja kuidas sellised asjad tekivad.
Kuidas ja millest alustasid?
Alustasin iseseisvalt internetist ja raamatutest õppimist. Algus oli muidugi raske, kuna keerukaid erialatermineid oli ja on siiani palju. Samuti on kõiksugu atmosfääriga ja madal- ja kõrgrõhkkondadega protsessid algaja õppija jaoks keerulised. Uudistes on kõik justkui lihtne ja selge, kuid asja süvenedes läheb veidi keerukamaks.
Kõige rohkem tuli minu arust õppida madal- ja kõrgrõhkkondade tekke-, liikumis- ja arenguprotsesse. Nendest sõltub pea kogu ilm. Seejärel tuli tungida veelgi sügavamale, atmosfääri tingimustesse ehk olekusse ja kuidas see mõjutab madalrõhkkondi ja muid nähtusi.
Ajaliselt võttis minul kõige kauem kohalike eripärade õppimine. Igaüks meist on kogenud, kuidas kuumal ja lämbel suvepäeval ilmub poole tunni või vähemaga justkui eikusagilt välja võimas rünksajupilv, mis toob endaga rahet ja tugevat äikest ning kõik pahupidi keerab.
Just selliste olukordade täpsemaks ettenägemiseks ongi vaja teada Eesti geograafilisest asukohast tulenevaid eripärasid – näiteks Läänemere lähedus ühel pool, suure maismaa naabrus teisel pool.
Õnneks on meil Eestis mõned toredad inimesed, kes olid ka juba kümme ja enam aastat tagasi valdkonnaga hästi kursis ja nõus õppimisel aitama. Mõnega neist suhtlen siiani. Öeldakse ju, et inimene õpib kogu elu! Teine põhiline abimees oli muidugi internet ja siis erialane kirjandus, mida Eestis paraku leidub üsna vähe.
Kus need mudelid on, millest Sa ilmaennustuses räägid?
Need mudelid on internetis. Ükshaaval välja tuues saaks nendest linkidest täita pool Hiiu Lehte. Nimeliselt mõned olulisemad ja igapäevasemad on Euroopa Keskpika Ilmaennustuse (ECMWF) ja Globaalse Ilmaennustuse (GFS) mudelid. Võimalikult täpse tervikpildi saamiseks tuleb aga jälgida veel õige mitut. Kogu nimekirja allikatest, mida kasutan, leiab minu Facebooki lehelt.
Mõnikord Sa muudad ilmaennustust vaid paar tundi pärast seda, kui oled selle välja andnud. Millest see tuleb?
Seda tuleb ette tõesti. Peamiselt just kevadisel ja sügisesel üleminekuperioodil, kus talv on üle minemas kevadeks ja sügis talveks. Neil aegadel võib madalrõhkkonna 50–200 km trajektoori muutus põhjustada Eestis kardinaalselt erineva ilma. Näiteks – madalrõhkkond tuleb lõunast ja liigub keskmega üle Lääne-Eesti – sel juhul sajab üle Eesti vihma. Tuleb aga madalrõhkkond üle Ida-Eesti või napilt idapiiri tagant, siis on sajufaasiks enamasti lumi ja lörts. Ilmamudelid uuenevad mitu korda päevas, enamik neist 4–6 korda päevas. Äkkmuutused tekivad tavaliselt siis, kui esialgu näitavad mudelid erinevaid pilte, aga järsku saavutavad suurema üksmeele. Mida rohkem eri mudeleid jälgida, seda kindlama ja täpsema prognoosi saab.
Eesti mõistes on oluline ka arvestada, et geograafilise asukoha tõttu meie prognoosid reeglina üle 7–10 päeva paika ei pea. On erandeid, näiteks püsiva kõrgrõhkkonna ajal talvel või suvel, aga reeglina saab täpseks lugeda maksimaalselt 3–7 päeva ette.
On päevi, kus kerin pea hommikust õhtuni eri mudeleid läbi, teinekord mitte. Igapäevane äärmine miinimum on siiski neli korda päevas, kui põhimudelid uuenevad.
Kas Sul on kodus ka ilmajaam?
Ilmajaam on kodus täitsa olemas – Welleman WC224. Peajaam siseruumides näitab siseruumi rõhku, temperatuuri, niiskust ja valgustugevust. Samasse peajaama tulevad ka kuni 100 m kaugusel õues asuva välijaama andmed: temperatuur, kastepunkt, tajutav temperatuur, keskmine tuul, tuulepuhangud, tuulesuund, õhuniiskus, UV-indeks, sademetekogus, valgustugevus, pilvisus ja kõikvõimalikud muud ilmaandmed.
Kõiki neid saab vaadata graafikute ja tabelite kujul nii konkreetse päeva, eelmise päeva, nädala, kuu, aasta kui ka kogu ilmajaama tööea lõikes. Samad andmed on kõigile nähtavad internetis. Ilmajaam on ühendatud koduse internetiga ja sealt lähevad kõik andmed otse võrku, kus teised ilmahuvilised saavad neid jälgida. Eestis on sellistest ilmajaamadest täiesti toimiv võrgustik. Samuti saan tänu sarnastele kodustele ilmajaamadele interneti kaudu jälgida ilma Hispaanias või Ukrainas.
Sinu jaoks on ilmavaatlus hobi. Mis Su “päris töö” on?
Hobi on ta olnud alati ja, tõsi, on ka praegu. Paraku olen hetkel töötu, kuid silmapiiril on lähiajal kindel ja tähtajatu töö.
On Sul teisi hobisid ka?
Teine peamine hobi on aiandus, taimede kasvatamine. Kodus kasutan selleks igapäevaselt mitut peenart ja kasvuhoonet ja peenrakaste. Taimi on palju – eri sorti paprikad ja tomatid, kurgid, kapsad, rabarber, sibul, mais, õunad, muud puu- ja juurviljad. Näiteks just eile panin mulda pea 80 tomatiseemet, kokku kuus erinevat sorti ja värvi.
Kas halb ilm on olemas?
Minu seisukoht on, et halba ilma ei ole, on vaid ebasobiv riietus.
Iga Ilmavaatleja, nii ka minu jaoks, on iga ilm omamoodi põnev ja huvitav, aga enim pakuvad mulle huvi siiski kõiksugu ekstreemsused – tormid, äike, pimedamal ajal ka virmalised ja viimastel aastatel olen alati põnevil ka kõvema pakase tulekul, kuigi seda jääb paraku üha vähemaks. Tihtipeale teen ekstreemsete sündmuste ajal ka live-uuenduste postituse blogisse või sotsiaalmeediasse – see aitab seda infot viia ka teisteni ja ehk ka sügavamat huvi tekitada.
