Kalle Kruus Kuu aega tagasi, 24. septembril andis keskkonnaamet loa kahe hundi küttimiseks Hiiumaal. Nädala alguseks polnud küttidel õnnestunud paha peal käinud hallivatimehi veel kätte saada.
Load anti erandkorras, pärast seda kui lambakasvataja Henry Laanemäe karjas olid hundid teist korda toime pannud ulatusliku tapatöö. Ametlik hundijahi aeg algab alles novembris.
Laanemäe, kes karjatades hooldab Kõrgessaare-Mudaste hoiuala, on kahel viimasel aastal huntide rünnete tõttu kandnud suuri kahjusid. “Kaks viimast aastat on olnud väga räiged – lõpetan lambapidamise,” ütles Laanemäe resoluutselt. Vähesed allesjäänud lambad on juba müüki pandud.
Kahe murdmisega üle 60 lamba
Tänavu käisid hundid murdmas esmalt Lambasaare, siis Heinamaa sääre nimelisel poolsaarele – mõlemad karjamaad olid elektrikarjusega maismaast eraldatud, kuid hunte see ei takistanud.
Laanemäe, kes oli ATVga tulnud lammastele õunu tooma, leidis 19. septembril Heinamaa säärel olnud 40 lambast elusana vaid 12, osa neist haavatud. Esmapilgul hakkas talle silma kümme korjust.
Laanemäe ütles, et hundid on päris julgeks läinud. Ta kirjeldas, et nelja ööga – nii kaua polnud ta kodust paari kilomeetri kaugusel asuvat karja vahepeal vaatamas käinud – olid hundid mere äärde lausa jalgraja sisse tallanud. “Kolme noort hunti nähti päise päeva ajal Posti bussipeatuse juures,” lisas ta.
Lambasaarel olnud 30pealisest karjast murdsid hundid nädal varem 18 looma, seitse jäi ellu ja viiele tuli teha hädatapp. Hiljem tulid hundid ka allesjäänud uttedele järele.
Tegelik kahju suurem
Keskkonnaaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et kokku on Laanemäe karjast tänavu murtud 42 ja vigastatud 4 lammast.
Laanemäe selle numbriga päris nõus pole ja hindab, et tegelik kaotus on vähemalt 60 lammast. “Nad [keskkonnaameti spetsialistid – toim] käivad kohapeal ja märgivad hukkunuks ainult leitud korjused, aga kui hunt on karjas käinud ja lambad koju ei tule, siis on ju hukkunud ka need,” ütles Laanemäe, kes mõned põgenenud lambad küla pealt ka kätte saanud. Karja täpse inventuuriga peaks ta valmis saama lähiajal.
Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et tal on lambaomanikest küll kahju, kuid amet peab juhinduma määrusest, mille järgi tuleb kiskjakahjusid hinnata.
Lotmani sõnul on määrus praegu muutmisel ja võibolla muudetakse seda paindlikumaks.
Mullu maksis keskkonnaamet Laanemäele hüvitis 38 lamba eest, omaniku sõnul murdsid hundid poolsada lammast.
Kokku oli keskkonnaameti andmetel nädala alguse seisuga Hiiumaal huntide poolt murtud 63 ja vigastatud kuus lammast. Seda on pisut enam kui mullu, siis murdsid hundid ameti andmetel 60 lammast.
Kümme jahiluba lisaks?
Hiiu maakonna jahindusnõukogu saavutas kokkuleppe ja tegi ettepaneku, et 2014/2015 jahihooajal võiks Hiiumaal küttida kümme hunti.
Lotman ütles, et küttimissoovitus tuleb ka keskkonnaagentuurilt ning siis menetlevad mõlemat suurkiskjate kaitse ja ohjamise töörühma liikmed. Keskkonnaministeeriumi juures tegutsev töörühm vaatab ettepanekud läbi, annab omapoolse sisendi ja esitab keskkonnaametile ettepaneku suurkiskjate küttimislimiidi kinnitamiseks. Lotman ütles, et see ettepanek peaks tulema lähipäevil.
2012. aastal käis keskkonnateabe keskus välja, et Hiiumaale piisaks ühest hundist, kuid siis käisid saarel hundiuurijad, kes leidsid et saarel elab “ainult” neli hunti.
Lotman tõdes, et vaidlus, kui palju hunte saared välja kannataks, et “hundid oleks söönud ja lambad terved”, on lõpuni vaidlemata. “Meie arvates võiks hunte Hiiumaal olla, kui nad ise siia on tulnud,” ütles Lotman. Samas lisas ta isikliku arvamuse, et saarel võiks olla niisugused hundid, kes metssigu söövad. Need isendid, kes lambaid murravad, võiks ära küttida.
