Hiiumaal on täpselt teada ligi 20 merikotkapaari pesakoht, kuid merikotkaid võib saarel elada rohkemgi.
Kotkaklubi liige Renno Nellis, kes lisaks Rapla- ja Läänemaa kotkastele jälgib ja valvab ka Hiiu saare kotkaste heaolu, ütles, et hinnanguliselt on saarel pesitsevate merikotkaste arv suuremgi, 25–30 paari. Lisaks üks paar kaljukotkaid. Eestis üldse leidub kuut liiki kotkaid: lisaks eelnimetatutele veel kalakotkas, suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas, ka madukotkas, kes Kotkaklubi kodulehe andmetel Eestis ei pesitse.
Eestis elab kokku 150–180 paari merikotkaid ning arvukus on tõusuteel. Kaljukotkaid on 50–60 paari ja ka nende arvukus kasvab. Samas suurusjärgus on Eestis kalakotka paare ning nendegi tulevik on lootusrikas. Väike-konnakotka peresid on Eestis 500–600 ning arv püsib stabiilne. Nii hästi ei lähe suur-konnakotkal, keda leidub vaid 15–25 paari ja arvukus on languses.
Analoogselt kotkastega on Eestis rangeima kaitse all must-toonekurg. Eestis pesitseb neid 80 paari, sh Hiiumaal üks.
Eestis pesitseb kokku 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Suuremaid, laiade tiibadega võimsaid päeval tegutsevaid röövlinde, kutsutakse kotkasteks.
Eesti keeles “kotka” nime kandvad linnud ei ole lähisugulased. Ühist perekonnanime (Aquila) kannavad vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Ülejäänud kuuluvad kõik eri perekondadesse.
Kotkaklubi veebilehel
www.kotkas.ee selgitatakse, et tõenäoliselt pidas nimetus “kotkas” silmas linnu kõverat nokka: soome murdes tähendab see sõna naela painutatud otsa. Kaugete sugulaskeeltega ühine on hoopis vanem nimetus “sääsk”, mis algselt tähendas kotkast ja praegugi soome keeles kalakotkast.
