Erakogu Ma saan aru, et võrreldes lihtsakoeliste hinnangute andmisega, on sisulist analüüsi märkimisväärselt keerulisem teha. Sellepärast kipuvadki hinnangud nagu “keerame oma hapniku paariks aastaks päris kõvasti kinni” kergekäeliselt tulema. Kui aga kõikvõimalikud materjalid üksipulgi lahti võtta, võin kinnitada, et Hiiumaa valla rahaline seis on kindel ning võime sirge seljaga järgmisele perioodile vastu astuda.
Kärdla põhikool
Alustame Kärdla põhikooli uue hoone ehitusest. Aivar Viidik selgitas reedeses Hiiu Lehes, miks ta ei suutnud seisukohta kujundada ehk erapooletuks jäi. Muuhulgas meenutas ta, et projekt sai alguse Hiiu valla ajal ning esialgu planeeriti omaosaluseks 600 000 eurot.
Kui vaatame Hiiu valla volikogu ja komisjonide protokolle, siis ka see otsus ei sündinud kergelt. Tuleb tunnustada nii toonast kooli direktorit Valeri
Gramakovskit kui kooli hoolekogu esinaist Anu Pielbergi, kes uue koolihoone nimel tugevat tööd tegid.
Sel, et omaosalus on ajas suuremaks muutunud, on laias laastus kolm põhjust. Nelja aastaga hinnad kasvavad, tahame või ei taha. Kasvu kiirendas ka kevadine ehitusvaldkonna buum. Ent olulisim asjaolu on, et kui esialgu projekteeriti kool 300, siis nüüd 340 õpilasele. On positiivne, et elanike arv on hakanud kasvama, teisalt tuleb seetõttu suurendada õppepinda.
Volikogu esimees viitas oma arvamusloos, et võinuksime projekti tähtaega aasta võrra pikendada. Jah, meil oli võimalus seda taotleda. Samas puudub kindlus, et ehitushinnad hakkavad langema. Seda ei ütle ükski ekspert. Räägitakse hindade võimalikust stabiliseerumisest, aga mitte langemisest. See tähendab, et projekti pikendamine oleks tähendanud, et lapsed saavad aasta kauem vanas hoones õppida, muud midagi.
Valla eelarve
Isegi kui me katame Kärdla põhikooli ehitushanke kallinemise laenu abil, on valla majanduslik seis kindel ja jätab uuele volikogule piisavalt mänguruumi.
Kurb on lugeda valeväiteid nagu Viidik lehes avaldas: “eelarvestrateegias pole lähiaastateks sotsiaalkaitse valdkonna objektidele valla poolt ette nähtud mittemingisugust omaosalust”.
Hiiumaa vald on võtnud selge sihi, et järgmistel aastatel valmib Hellamaa perekeskuse juurde sotsiaalküla, Pargi tänavale sotsiaalkodu ja Tohvrile hoone dementsete hoolealuste jaoks. Strateegias on nendeks arendusteks planeeritud omaosaluseks umbes miljon eurot.
Meenutame, et Hiiumaa vald alustas tööd nii, et laenu väga palju planeerida ei saanud. Netovõlakoormus oli 2017/2018 aastavahetusel umbes
50 protsenti. Sealjuures suurendasid Pühalepa ja Emmaste vald viimasel tegutsemisaastal seda numbrit märkimisväärselt. Ehk võtsid julgelt laenu.
Oluline on märkida, et Hiiumaa valla maksimaalne valla netovõlakoormus oli siis 60 protsenti. Möödunud aasta novembris kinnitas vallavolikogu kehtiva eelarvestrateegia. Sealjuures olid kõik volikogu liikmed selle poolt. Kehtiva strateegia järgi tõuseb valla võlakoormus 70 protsendini, uue variandi järgi 80 protsendini. Ehk rääkida, et järsku on tekkinud soov laenukoormust suurendada, ei päde. Aasta eest ei rääkinud keegi, et 70 protsenti oleks liiga suur laenukoormus. Pigem sooviti strateegiasse investeeringuid lisada. Samas saan faktidele tuginedes kinnitada, et Hiiumaa valla eelarve on tugevatel jalgadel. Kavandame põhitegevuse tulemi 2022. aastal vähemalt 11 protsendile ning edaspidi mitte vähem kui 13 protsenti. Sellega tõuseb meie netovõlakoormuse individuaalne ülemmäär 2022. aastal 100 protsendini ning püsib seal ka järgmistel aastatel.
See tähendab, et valla vaba netovõlakoormus on kahel järgmisel aastal 3,6–3,7 miljonit eurot ning aastal 2024 juba 4,7 miljonit, veel aasta hiljem 5 miljonit eurot. Seega on järgmisel vallavolikogul otsustusvabadust piisavalt.
Teisalt ei tähenda investeeringud, et piirame igapäevaseid tegevusi. Personalikulude planeerimisel oleme järgmiseks aastaks eelarvestrateegias
arvestanud viieprotsendilise kasvuga. Majandamiskulud kasvavad võrreldes 2020. aasta tegeliku täitmisega 10 protsenti. Tulumaksu planeerimisel
on järgmiseks aastaks arvestatud viieprotsendilise tõusuga. Kaupade-teenuste müügist planeerime uueks aastaks 10 protsenti enam kui sel aastal.
Omalt poolt tänan vallavolikogu, et neil oli julgust Kärdla põhikooli hoone järgmiseks õppeaastaks valmis ehitada ning kinnitan, et valla eelarve seis
on kindel ja järgmisel volikogul piisavalt võimalusi, et lisaks planeeritud investeeringutele uusi algatada.
