Suuremõisa lossis peetud seitsmendal Lääne-Eesti turismikonverentsil tõusis ootamatult teema – mis siis, kui turiste saaks Hiiumaale liiga palju.
Lääne-Eesti turismi aastakonverentsi avanud Sille Soomets ütles, et kunagi tähendas luksuslik sihtkoht midagi, mis on natuke nagu kättesaamatu. Tänapäeval tähendab luksus aga pigem seda, et sul on rohkem aega enda jaoks, vähem infot ja müra. “Eriti Hiiumaal on kõik need asjad olemas,” põhjendas ta, miks aastakonverents seekord just Hiiu saarel toimub.
Ekspert: Müüge seda, mis teil on
New Yorgist saabunud reisieksperdi ja konsultandi Anthony Berklichi soovitus turismiettevõtjaile oli jagada kliendid kaheks sihtrühmaks ja neid veidi erinevalt kohelda. Tema jaotuse kohaselt on üks sihtgrupp nn millenniumilapsed ja teine keskealised. Esimesse gruppi kuuluvad 80–90ndatel sündinud, kes praegu 20–30ndates eluaastates, teise 50–60ndates eluaastates inimesed, kes hiljuti pensionile jäänud. Esimesed tunnevad end väga koduselt sotsiaalmeedias ja ootavad midagi, mis käivitaks nende emotsioonid, teised vajavad personaalsemat suhtlust, ootavad hoolitsust ja et nende eest oleks kõik korraldatud.
Berklich andis turismiettevõtjaile ka mõned lihtsad soovitused, kuidas müüa end kui sihtkohta ilma suurt raha kulutamata. Tema soovitus oli pakkuda seda, mida Hiiumaal on. Tema soovitus oli hinnata ümber Hiiumaa vihmased ilmad ja pakkuda näiteks tormivaatlejate paketti. Unikaalne võiks tema arvates olla näiteks marja- ja seenekorjamispakett ja keegi võiks talvel tuua huvilisi jääteele matkama. “Pakkuge seda, mida teil on pakkuda, leidke, mis on teil märkimisväärne ja erinev ning kasutage seda müügiargumendina,” kõlas tema soovitus.
Kui palju turiste tahame?
Saalitäis turismiasjalisi oleks ilmselt omavahel edasi kogemusi jaganud ja rõõmsalt üksteist kiitnud kui mitte päevajuht, karismaatiline Märt Treier poleks tõstatanud küsimuse, kas kohalikke pühapaikasid tohib välja käia turismiatraktsioonina ja kui palju hiidlased turiste saarele üldse tahavad.
Esimene küsimus oli suunatud EASi turismiturunduse valdkonna juhile Heli Klandorf-Järvsoole ja ajendatud kampaaniafilmist, milles kusagil Lõuna-Eesti kaitsealal asuval südamekujulisel järvel sõuavad paadis noormees ja neiu ning joovad šampanjat. Treier küsis, kes lubas kaitsealust järve, kohalike inimeste pühapaika reklaamfilmis näidata.
Klandorf-Järvsoo selgitas, et see on vaid üks objekt 20 seas, mida kampaania “#EstonianWay” käigus välisturistidele tutvustatakse ja konkreetselt seda järve reisipaketis ei ole.
Teiseks küsis Treier, kelle õigus on otsustada, kas me tekitame riski, et liiga suur hulk turiste tuleb ja n-ö tallub meie erilised paigad ära. Klandorf-Järvsoo vastas, et see on Hiiumaa inimeste otsustada, kas nad tahavad turiste siia või mitte. Treier intrigeeris, et hiidlased tegelikult ei taha turiste, et nende soov turistidele on – pange raha sadamasillale ja sõitke sama laevaga tagasi. Klandorf-Järvsoo ütles, et selleks tulebki aeg-ajalt kokku tulla ja arutada, kuidas turismiga edasi minna.
Uus-Meremaal liiga palju turiste
Hoiatava näite, et liiga suur turistidevool võib kohalikke väsitada, tõi Andrus Nõmm, kes elab Uus-Meremaal ja töötab Otago ülikoolis. Riigis, kus turism toob sisse
11 miljonit kohalikku dollarit, andis kohalike seas läbi viidud küsitlus tulemuseks, et turismiga on justkui liiale mindud. Eelmisel aastal läbi viidud küsitlus andis tulemuseks, et 21 protsenti vastanutest arvab, et turiste käib Uus-Meremaal liiga palju, kaks aastat varem arvas nii 11 protsenti. 34 protsenti vastanutest leidis, et nii suur hulk turiste on liiga suur surve kohalikule loodusele. Kaks aastat varem arvas sama 18 protsenti vastanutest. Riigi seatud turismi kasvueesmärke aga peab liiga suureks koguni 37 protsenti vastanutest.
Nõmme esitluses oli huvitav termin China Ready ehk ettevõtjate valmisolek Hiina turistide vastuvõtmiseks, keda Uus-Meremaale meelitada loodetakse. Sisuks, et ettevõtjad oskaksid hiinlastele teenuseid müüa. Uus-Meremaa sihtpunkte reklaamiti Hiinas ning nn hiinavalmiduse eest hoolitses Uus-Meremaal riiklik turismiarengu organisatsioon.
Hiina turistide teema käis läbi kohe konverentsi algul,
kui Treier ütles, et tema andmetel kulutasid paar aastat tagasi Soomes kõige rohkem raha Hiina turistid. EASi turismiarenduskeskuse värske direktor Margus Sameli ütles, et praegu on nendeks Norra turistid. Sameli märkis, et hiinlased on erinevad: kui varem käisid rikkad hiinlased, siis nüüd on välisreisid jõukohased ka keskklassile, kes nii innukalt kulutama ei kipu.
