Jälgi meid

AJALUGU

Hiiumaa lennuühenduse kirju minevik: muruväljakust ja postilennukitest betoonraja ning reisijaterekorditeni

Foto: Valter Voole. 1960-ndad. Metsavahiks hüütud lennuk.
Sellest, kui Kärdla alevivalitsus teadaolevalt esimest korda lennukit soovis, on möödas juba rohkem kui üheksakümmend aastat. Päriselt avati lennujaam kuuskümmend aastat tagasi. See aeg on olnud kirju ning muutunud koos ajastutega.

21. aprillil saab Kärdla lennujaam 60 aastaseks. Lennujaama käitusjuht Allan Mäll vaatab sel puhul tagasi Hiiumaa lennuühenduse ajaloole. Sellele, kuidas esimene lennujaam Hiiumaal asus hoopis Käinas ja kuidas seal õhupallidega pilvede kõrgust mõõdeti. Ja sellele, kuidas äsjaavatud Kärdla Lennujaamas, mille hoone ehitus ei olnud veel valminud, täideti lennudokumente veel autodes. “Tuleb tunnistada, et fotomaterjali ning artikleid-ürikuid on kaugemasse minevikku vaadates vähe, kuid midagi siiski,” ütleb Mäll, kes artikli valmimiseks käinud läbi kastide viisi vanu ajalehti, dokumente ja fotojäädvustusi.

Lennukid lahejääl

1932. aasta 22. jaanuari ajalehe Vaba Maa teatel pöördus Kärdla alevivalitsus teedeministeeriumi poole palvega, seada postiühenduse parandamiseks sisse regulaarne lennuliiklus Tallinna ja Hiiumaa vahel. Kehvade jääolude tõttu oli saar sügisestel ja kevadistel aegadel pikalt muust maailmast eraldatud, sest laevaühendus oli väga harv või puudus üldse. Alevivalitsuse palvet arutades jõudis teedeministeerium otsusele, et lennuühendusest asja ei saa – posti oleks ju võimalik saarele viia ja sealt lennukilt alla heita, kuid kuidas posti lennukile võtta, jääks lahenduseta, sest Hiiumaal puudub korralik maandumiskoht.

Hans Inno

1985. JAK-40 Kärdla lennujaamas.

Albert Mäns meenutas oma artiklis “Lennukid Käina lahel”, kuidas 10. veebruaril 1933 peeti Käinas laata, kui ühtaegu kuuldi Vaemla poolt imelikku mürinat – lahejääle maandus kaks lennukit, mida laadarahvas uudistama jooksis. Veidi aja pärast pandi mootorid uuesti tööle ja lennukid läksid teele, mööda jääd. Tolleaegne haruldane sündmus oli tingitud sellest, et laevaliiklus oli jääkartuse tõttu seiskunud ja post pikka aega toomata. Siis tõidki sõjaväelennukid posti saarele.

Lennujaam Käinas

Vahetult pärast sõda, 17. juulil 1945 tõusis Tallinnast õhku lennuk PO-9, mida juhtis lendur Subin ja võttis suuna Hiiu saarele. Pardal oli ka Tallinna lennujaama töötaja Aleksander Lipp. Tema ülesandeks oli selgitada olukorda lennujaama rajamiseks. Asukohaks valiti Käina ja ülema ametisse asuski Lipp ise. Lennuväljaks sai tavaline põld, mis vihmaga pehmeks muutus ja lennuki vastuvõtmise kohati võimatuks muutis. 23. juuliks 1945 jõuti väljamõõdetud maatükil heinatöödega nii kaugele, et võimalik oli postilennukit vastu võtta. Regulaarse lennuühenduse alguseks tuleb pidada 24. juulit 1945, mil saabus esimene plaanipärane postilennuk ja mida juba varakult ootas postimees vankri ja ruunaga. Tol ajal oli lennureiside vastu teatav umbusaldus, kuid peagi kartused hajusid ning lennuk võitis üha enam poolehoidjaid.

Regulaarse lennuühenduse alguseks tuleb pidada 24. juulit 1945, mil saabus esimene plaani­pärane postilennuk ja mida juba varakult ootas postimees vankri ja ruunaga.

Aastatega tulid paremad lennukid AN-2, LI-2, IL-14, JAK-12, kuid ühendus jäi ikka ilmastiku meelevalda, sest seadmed olid algelised ja rohuväljakul tuli mõnikord lennukit traktoriga tirida. Näiteks pilvede kõrgust mõõdeti lahtilastud õhupallidega kellalt aega mõõtes. Seda tegid töötajad ilmajaamast, mis asus lennujaamaga samas hoones.

Kui lennuk ei lennanud, ööbisid inimesed Käina lennujaamas ja lähedalasuvates taludes, kuna ühendus saare eri paikadega ei olnud hea. Buss tõi rahva Käinasse sõltumata sellest, kas lennuk lendas või mitte. Tööd oli väga palju, sest kui laev ei liikunud, tuli toiduained eraldi lendudega teele saata. Näiteks Emmastest või Kõrgessaarest toodi liha, kalatehasest kala, Sõpruse kolhoosist munad jne.

 

Lennujaam Kärdlasse

Kärdla lennujaama koha valis välja toosama Aleksander Lipp ja esimene lend Kärdlasse toimus 21. aprillil 1963. Maja oli veel pooleli, toimus ümberkolimine ning lennudokumente vormistati autos. Lennurajaks oli algselt mururada, mille Palade poolses otsas kippusid lennukid sisse vajuma. Mõni aasta hiljem asendati see betoonrajaga. Umbes 1966. aastal rajati mustkate, paigaldati uued seadmed ja rajavalgustus ning nii – uue ajajärgu märgilise tähendusena – puudutasidki reaktiivlennuki JAK-40 rattad 1971. aastal esimest korda saare pinda. 1978. aastal oli reisijate arv 20 000 ja 1979. aastal 39 000.

Rohuväljakul tuli mõnikord lennukit traktoriga tirida.

Aastatel 1988–1989 ehitati lennujaama juurdeehitusena kolmekordne torn, mille ülemisele korrusele tekitati dispetšeriruum, lisaks veel ühekorruseline tiib ametiruumidega. Kütteprobleemide lahendamiseks rajati ka katlamaja. Tolleaegset lennuühendust iseloomustas, erinevalt tänasest, ka postivedu. Reisijatest täis lennukile mahtus 1988. aasta veebruarikuus lennuki komandöri Leonid Andrejeviga ajakirjaniku poolt peetud vestluse põhjal 300 kg posti. Oli ka pühapäevasid (kuna reedel ja laupäeval lendusid ei toimunud), kui tehti kolm reisi, et vedada ootajatele 1200 kg posti. Väärib äramärkimist, et 1980ndate lõpus kahanes lennujaama töötajate arv 21lt 18ni, mis on sama suurusjärk tänase lennujaama töötajate arvuga.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.Veskimäe talu lambateraapia

Endel Saar

1993. Ees: Jüri Lauter, Mart Laar, Tarmo Mänd. Taga: Mati Paljasma, Ülo Tuisk, Ats Veevo, Jaan Puusepp, Mart Savioja.

1998. aasta mais algas lennuraja suurremont. Lennuraja pikkuseks sai 1520 meetrit, mis sai 240 meetrit vanast pikem ja endise 40 meetrise laiuse asemel (mis oli vajalik tanke vedavatele lennukitele) sai raja laiuseks 30 meetrit. Kivirohkele Hiiu saarele toodi lennuraja, perrooni ning ruleerimisteede kivikillustik kohale Soomest.

Kuulsad lennupäevad

1999. aastast kujunesid lennuväljal mõneaastaseks tavaks augustikuised lennupäevad, mis tõid kokku nii esinejaid kui pealtvaatajaid ja teravate elamuste harrastajaid mitmetest riikidest. Teiste hulgas on kohal olnud ka Leedu vigurlendur, Maailmakarika võitja Jurgis Kairys, samuti Guinnessi rekordi omanikust Soome lendur Heikki Nummela. Üritus oli plaanikohaselt kahepäevane – esitluslennud toimusid laupäeval ja tasulised huvilennud rahvale pühapäeval. Sel perioodil korraldati sarnases formaadis lennupäevi iga-aastaselt roteerides ka teistes väikelennujaamades, tänaseks on see ettevõtmine saanud Tartumaal asuva Eesti Lennundusmuuseumi korraldada.

Kui lennuk ei lennanud, ööbisid inimesed Käina lennujaamas ja lähedalasuvates taludes.

1. jaanuaril 2005 liideti seni eraldi aktsiaseltsina toiminud Kärdla lennujaam koos teiste väikelennujaamadega ASiga Tallinna Lennujaam. Ühendatud juhtimise peamiste kasuteguritena nägi vabariigi valitsus võimalust, efektiivsemalt rakendada kohalikku lennundusalast oskusteavet ja kaasata regionaallennujaamade investeeringutesse välisvahendeid, mis eelkõige taristu ja tehnika arengu seisukohalt oli oluline edasiminek lennujaama kui toonase elutähtsa teenuseosutaja toimepidevuse tagamisel.

Valter Voole

1995. Grupp Rootsi turiste turbo­propellertranspordilennukilt RAF-AVIA, mis sõitis marsruudil Visby-Kärdla-Kuressaare-Visby.

Kaasaegne lennujaam

Praeguseks on Kärdla lennujaam 18 töötajaga Euroopa Komisjoni määruse 139/2014 nõuete kohaselt sertifitseeritud lennuväli ja kaasaegne aeronavigatsiooniteenuse osutaja, mille ohutusjuhtimissüsteem, kvaliteediseire, julgestusmeetmed ja keskkonnakaitse vastavad Bureau Veritase akrediteeringutel ISO standarditele. Lennuväljal on maismaa- ja merepäästevõimekus, majandustegevuse registri kande alusel kuulub lennuvälja põhitegevusse ka lennukikütuste tankimine. Rahvusvahelise tsiviillennunduse organisatsiooni ICAO vastavusstandardite kohaselt on meie lennuraja klassiks 3C, mis võimaldab lennurada kasutada lennukitel tiivaulatusega kuni 36 meetrit ja telikuvahega kuni 9 meetrit. Koos maandumiseks ja õhkutõusuks vajaliku minimaalse rajapikkusega iseloomustab meie “teenindusvõimekust” paljudele tuntud ning maailmas laialt kasutatav 74 istekohaga ATR-72, mis on ka meie lennuvälja külastanud. Aegade jooksul on Kärdla regulaarliini teenindanud Air Livonia, ELK Lennuliinid, Avies, Transaviabaltika ning käesoleva aasta jaanuarist Diamond Sky.

12 000 reisija teenindamise piir ületati 2022. aastal (12 004), millest regulaarreisijate arv oli samuti rekordiline 11 894. See on parim tulemus alates 1992. aastast, mil lennupileteid müüdi veel rublade eest ja viimaseid lende tegi JAK-40.

Regulaarlendudel ületati Eesti taasiseseisvumise järel 10 000 reisija piir esmakordselt 2006. aastal, järgmine nii hea aasta oli 2011. Vahepeal ning järgmistel aastatel on regulaarlendude täituvus olnud väiksem, neist kahvatum 2016. aasta 7022 reisijaga. 12 000 reisija teenindamise piir ületati 2022. aastal (12 004), millest regulaarreisijate arv oli samuti rekordiline 11 894 – see on parim tulemus alates 1992. aastast, mil lennupileteid müüdi veel rublade eest ja viimaseid lende tegi eelmainitud JAK-40.

Mart Mõniste

2001. Lennupäevadel osales üle 40 lennuki Soomest, Rootsist, Norrast, Lätist ja Leedust.

Lähimineviku olulistest investeeringutest tasub esile tõsta eritehnika garaaži ehitust ning maakütte paigaldust 2013. aastal,  lõhkeainete avastamise seadmete soetust 2016. ja lennuraja asfaltkatendi renoveerimist, satelliidipõhise navigeerimissüsteemi kohaldamist ning tuledesüsteemi uuendamist samuti 2016. aastal ning optilise sidekaabli paigaldamist 2019. ning sidejaama paigaldamist ja päikesepargi rajamist 2020. aastal. Tänavu paigaldatakse lennuväljale uus automaatne ilmavaatlussüsteem ning uuendatakse kaamerasalvestustehnikat. 2025. aastal plaanib ettevõte juurutada irdtorni kasutamise, mis võimaldab aeronavigatsiooniteenust osutada Tallinnast.

Käesoleva aasta augustis realiseerub eeldatavasti uus hankeperiood regulaarlennu vedaja leidmiseks. Mõistagi teeb lennuväli kõik, et seda õhulist kooslust vastastikku toimimas hoida ning põhjust ajalugu meenutada on ka edaspidi.


Klienditeenindaja Margita

Mina tulin lennujaama tööle raamatupidajana kolmkümmend aastat tagasi. Pärast seda, kui raamatupidamine Tallinnasse üle viidi, olen töötanud klienditeenindajana. Töö on väga huvitav ja olen oma tööga lennujaamas väga rahul.

Ohutusspetsialist Tõnu

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.Veskimäe talu lambateraapia

Kui mina 1992. aasta novembris lennujaama tööle tulin, oli direktor Marek Maasik. Kuna ta ise oli mandriinimene, siis vajas ta garaažidesse ja majanduse peale kedagi, kes teaks kohalikku elu. Siis oli just Nõukogude Liidu lagunemine ja eks need garaažid olid nagu olid – puukuurid lihtsalt. Mingi pursuika oli ka kuskil, kus sai soojas olla. Kui ma tööd alustasin, lendasid JAK-40 lennukid. Korraks oli tühi koht ka, aga tasapisi hakkasid tulema regulaarsed lennud esmaspäeviti ja reedeti, siis tuli juba kolmapäev juurde kuni lõpuks tekkisid igapäevased lennud. Hästi palju abi oli Kalev Kotkasest, kui ta riigikogus oli. Tema hästi palju toetas meid. 1994. aastal läksin lennukolledžisse lennuinformaatoriks õppima ja olengi töötanud ka selles ametis lennujaamas. Nüüd olen ohutusspetsialist.

Sideülem Jüri Jaarma

No see oli väga tore aeg. Elu oli ilus. Buss tõi tööle ja viis koju lõunale ja siis tõi tagasi ja viis jälle õhtul koju. Mina olin sideülem ja töötasin lennujaamas aastatel 1967–1971. Lennukid käisid kaks korda päevas ja reisijaid oli ikka palju, suuremas osas ametnikud. Piirivalve oli ka sel ajal kogu aeg kohapeal. Töö käis niimoodi, et kui lennuk tuli, siis dispetšer ütles kellaaja, millal jõudis ja millal lahkus ka ning radist edastas selle siis Tallinnasse. Mina sideülemana vastutasin lokaatorite ja muu sellise eest.

Veel lugemist:

SUVI

Nii ääretult armas on Hiiumaa sel korral. Olen Käina tüdruk. Kõik saare rajad peaksid olema justkui tuttavad, kohati ehk isegi kulunud. Siiski tasub aeg-ajalt...

KIRI SAARELT

Pole ammu trehvanud. Ega see pole ka ime. Külla tulla – minna on päris pikk tee. Meie saared on linnulennult teineteisest nii sajaviiekümne kilomeetri...

GALERIID

Täna, 13. juulil toimus Kärdlas Vabrikuväljakul suvine käsitö- ja omatoodangu laat.

GALERIID

Reedel, 12. juulil, toimus traditsiooniline Hiiumaa Kalurite päev, kus said kokku maitsvad toiduelamused, huvitav meelelahtus, kui ka kodumaa parima muusika!