Harda Roosna Siseministeeriumi algatatud arengukavast andis ülevaate Raivo Küüt, kes märkis, et viimase aja poliitiline suund on tsentraliseerimine ja riigi kokkutõmbamine ning see protsess jätkub. Sellega viiakse ühtlasi otsustamine kohtadelt ära.
Ta ütles, et ka siseturvalisuse valdkonna raha jagamine toimub tsentraliseeritult ning kohalik sisend sellele tasandile ei jõua. Tema pakkumine oli, et 80 protsenti ressursist jagataks riigi tasandil ja 20 protsenti antaks kohalike omavalitsuste arvates oluliste asjade lahendamiseks.
Organiks, kus kohalikud kokkulepped sünniksid, võiks olla maakondlik nn tervisenõukogu, kuhu kuuluksid näiteks külavanemad, kes esindaks oma piirkonda, omavalitsuse, politsei, päästjate, keskkonnaameti, kaitseliidu jt esindajad. Selles nõukogus lepitaks kokku prioriteedid ja tuvastataks ohud, eksperdid pakuks välja lahendused ja osapooled tegeleks kokkulepitud kõige olulisemate asjadega. Küüt tõi näite, et siis võiks näiteks moosivargused jääda tahaplaanile võrreldes nt keskkonnaohtudega.
Maavanem Riho Rahuoja märkis, et Hiiumaa jaoks on tihti suurimaks ohuks Eesti riik kõige tsentraliseerimisega keskvõimu tasemele ja prioriteetide seadmisega.
“Saame sellega efektiivsema riigi, aga samal ajal keskendume väga palju keskmisele, aga tihti tuleb välja, et seda keskmist Eestis lõpuks olemas ei olegi. Prioriteetidega on samamoodi. Näiteks kui politsei võtaks prioriteetideks mõrvad siis Hiiumaa poleks üldse prioriteetne.” Teise näitena tõi teedehoiukavad, kus prioriteediks on liiklusintensiivsus. “Tuleks jälgida, et ka meie kogukonna prioriteedid oleks paigas ja kaitstud,” märkis maavanem.
Suurimaks ohuks Eesti riik
Hiiumaa probleemide ja arenguvajaduste väljapakkumise ringis tõi Hiiu vallavolikogu esimees Jaanus Valk lauale puuduva merereostuse likvideerimise võimekuse mõlemal saarel, nii Hiiu- kui Saaremaal ning tõhustamist vajava merepäästevõimekuse. “Kõik algab ressurssidest. Merepääste puhul on sellest veel puudu, maapääste puhul on võimekus loodud,” märkis Valk.
Maavanem Riho Rahuoja ütles, et kohapealsetel ametitel ja siinsetel inspektoritel võiks olla suurem otsustusõigus ja ülevalt tulev käsuliin peaks arvestama ka kohapealseid seisukohti ja soove.
Veel ühe näitena toodi, et Hiiumaal peaks olema oma tuletõrjeinspektor. Praegu käib saarel vahel harva Saaremaa tuletõrjeinspektor.
“Kui lähtume riiklikus arengukavas ainult elanike-, liiklustihedusest jms, siis ääremaad sh Hiiumaa ei mahu etteantud raamidesse. Seepärast tuleks arengukavadesse sisse tuua regionaalne mõõde, mis arengukavades on küll formaalselt sees, aga sisuliselt puudub. Samuti tuleks prioriteetide paika panemisel arvestada meie saarelisust – mitte ükski arengukava ei arvesta Hiiumaad ja Saaremaa kui saari. Sellisena oleme Euroopas vist ainuke riik,” nentis Valk.
“Aeg-ajalt me vaatamegi Eesti riiki kui kõrgendatud ohu allikat, mis ohustab meie laeva- ja lennuliiklust, tahab kogu aeg kõike ära võtta, koomale tõmmata ja vähemaks võtta,” naljatas Hiiu maavanem Riho Rahuoja. “Riik peab olema efektiivne, aga kuhu me selle efektiivsusega jõuame?” küsis ta. “Hiiumaa jääb nende reformide puhul alati kaotajaks ning mastaabiefektist tulenevat turvatunnet Hiiumaa ei saa, pigem see väheneb.”
Tõstatati ka narkootikumide saarele jõudmise teema. Maavanem ütles, et tihti loodame, et meri on vahel ja sõltuvusained saarele ei jõua, aga paraku pole see tõsi. Politseinik Moonika Raudsepp kinnitas, et narootikumid tulevad mandrilt. Politsei omalt poolt on reageerimiskiiruse kasvatamiseks võtnud koera, keda koolitatakse narkootikume avastama.
Arutelu juhtinud siseministeeriumi nõunik Eimar Veldre ütles, et eesmärk peaks olema esmatarbimise vanus võimalikult kõrgele viia.
Ettevõtja Raul Randmaa tegi ettepaneku taastada kunagine Narko EI programm, millega õpetati noori narkootikumidele “ei” ütlema.
Urmas Selirand tõstatas küsimuse, kas Hiiumaa saarelist asukohta arvestades on olemas lahendus kui siin kaks nädalat pole elektrit. Hiiumaa päästeosakonna juhataja
Hannes Aasma ütles, et plaan on olemas, aga kas sest on abi, selgub pärast seda, kui olukord käes.
Maavanem tunnistas, et tegelikult pole Hiiu saar nii pikaks elektrikatkestuseks valmis.
