Kaks Hiiumaa omavalitsust viiest otsustasid ühineda kultuuriministeeriumi hea tahte leppega Hiiumaa muuseumi omandivormi muutmiseks, kaks delegeerisid otsustamise uuele volikogule ja Hiiu vald tahab teada, mis “kutsikat” neile pakutakse.
Kärdla linnavolikogu lükkas viimasel, oktoobrikuu istungil tagasi kultuuriministeeriumi ettepaneku osaleda Hiiumaa muuseumi omandivormi muutmise eeltegevustes ja andis valitsusele volitused läbirääkimisteks kultuuriministeeriumiga tulevase sihtasutuse üle.
“Isiklikult arvan, et kultuuriministeerium tegi kaalumist väärt pakkumise,” ütles Kärdla linnapea Georg Linkov, kellest lähiajal saab Hiiu vallavanem. “Pakkumine aga on niisugune, nagu meile näidataks ilusat väikest koerakutsikat, kellel pole tõupabereid ja kelle kohta me ei
tea, kui suureks ta kasvab ja mida sööma hakkab.”
Linkov ütles, et enne, kui otsus volikogusse saata, tahab linnavalitsus näha arvutusi, kui palju tulevase sihtasutuse st muuseumi ülalpidamine maksma hakkab.
Koostöökokkuleppe lisas on küll kirjas Hiiumaa muuseumi eelarveprognoos aastateks 2013–2016, mis nelja aastaga kasvab 34 protsendi võrra, tänavuselt 124 000 eurolt 187 000 euroni.
Linkovi hinnangul on arvutusperiood liiga lühike. Ka ei rahuldanud linnavolikogu see, et lepingus lubab ministeerium toetada muuseumi vaid võimalusel. “Tahame, et saaksime selle “võimalusel” lepingust välja ja põhirahastus oleks kindel kogu lepinguaja,” selgitas Linkov.
Suur kiire möödas?
Riigimuuseumi lõpetamise ja sihtasutuse asutamise ajakavas on kirjas, et juba 11. oktoobril soovinuks ministeerium saata rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks vabariigi valitsuse korralduse eelnõu volituse saamiseks sihtasutuse asutamiseks ja riigivara sihtasutusele võõrandamiseks.
Hiljemalt 28. oktoobriks saatnuks ministeerium maavalitsusele, linnavalitsusele ja rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks riigiasutuse lõpetamise ettepaneku.
Nüüd algavad eeldatavasti ministeeriumi ja Hiiu vallavalitsuse läbirääkimised ja leppe lisaks olnud ajakava ei kehti.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles, et tempot ei hoita ja ajakava läheb vajadusel muutmisele. Maavanem märkis, et ministeerium on juba teinud järeleandmisi ja küllap on nõus ka linnavalitsusega läbi rääkima. Järeleandmistena nimetas, ta lubadust tulla riigi esindajana sihtasutuse liikmeks ja anda raha täiendavateks investeeringuteks.
Leppe lisas on täiendavaid investeeringuid aastatel 2013–2016 kirjas 150 000 eurot.
Kahest kolm liitusid leppega
Algul augustis, siis septembris ja koostöökokkuleppe ajakava järgi hiljemalt 11. oktoobriks pidid Hiiumaa omavalitsused otsustama, kas ühinevad kultuuriministeeriumi pakutud hea tahte koostööleppega.
Leppe sisuks on Hiiumaa muuseumi tegevuse lõpetamine riigimuuseumina järgmise aasta 5. maist ning vajadus leppida eelnevalt kokku vajalikud tegevused SA Hiiumaa Muuseumid asutamiseks ja sihtasutuse tegevuse rahastamiseks.
Septembris kogunenud Emmaste ja Pühalepa vallavolikogud jätsid sihtasutuse loomise otsustamise uuele volikogule.
Pühalepa vallavolikogu deklareeris, et toetab sihtasutuse loomist, kuid jättis samuti leppe allkirjastamise uuele volikogule.
Juba juunis tegid otsuse hea tahte koostöökokkuleppega ühineda Käina ja Kõrgessaare vallavolikogud. Käina vallavanem Omar Jõpiselg rõhutas pärast seda, et lepet allkirjastades ei andnud nad nõusolekut Hiiumaa muuseumi reorganiseerimiseks, vaid soostusid sel teemal läbi rääkima.
Väljavõtteid hea tahte koostööleppest
Hiiumaa muuseumi Hea tahte kokkuleppes seisab, et kultuuriministeerium lõpetab riigimuuseumi tegevuse hiljemalt 30. mail 2014.
Sihtasutuse nõukogu liikmete määramisel lähtutakse põhimõttest, et Eesti vabariik määrab kuni kaks liiget ja iga Hiiumaa omavalitsus ühe.
Ministeerium annab sihtasutuse asutamisel sihtasutusele mitterahalise sissemaksena üle Hiiumaa muuseumi (edaspidi riigimuuseum) vallasvara ning riigimuuseumi kasutuses olevad kinnistud eeldusel, et kinnisvara võõrandamiseks on andnud nõusoleku vabariigi valitsus.
Hiiumaa omavalitsused annavad sihtasutuse asutamisel sihtasutusele rahalise sissemaksena üle igaüks 100 eurot.
Sihtasutuse põhikirjas sätestatakse, et sihtasutuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara asutajate vahel proportsionaalselt, lähtudes asutajate poolt sihtasutusele asutamisel ja sihtasutuse tegevuse jooksul eraldatud vahendite suurusest.
Riigimuuseumi muuseumikogu antakse sihtasutusele kasutamiseks, seega ei kuulu need sihtasutusele.
Leppes on kirjas ministeeriumi lubadus rahastada sihtasutuse tegevust riigieelarvest eraldatava toetuse kaudu, lähtudes iga-aastase riigieelarve võimalustest ja arvestades seejuures võimalusel 2013. aastal kokkulepitud tegevustoetuse summat 115 211 eurot aastas. Ka investeeringutoetusi lubatakse leppes vaid võimalusel.
