Keskkonnaagentuur saatis äsja välja hoiatuse, et hundikutsikad on juba piisavalt suured ja sügisel kasvab oht, et hundikari võib lambakarjale külla tulla.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti Ivar Marleni sõnul pole sel aastal hundirünnakutest Hiiumaal ametit teavitatud.
Sama kinnitas Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu – ka neile pole seni veel hundirünnakutest teada antud.
Varasemate aastate murdmisjuhtumite valguses on seega tegu üsna erandliku aastaga. Alates 2012. aastast on hundi murtud lammaste arvud ühe erandiga olnud päris suured: vastavalt 46, 71, 98, 124 (2015), 2 (2016), 39, 12 ja 38 eelmisel aastal.
Mis võiks olla selle põhjus – kas hundid saarelt otsas, lambaid vähem või on ehk kariloomad karjamaadel paremini kaitstud?
Marlen vastas, et lambakasvatajaid on ehk Hiiumaal tõesti vähemaks jäänud, aga kariloomad on ka paremini kaitstud kui mõned aastad tagasi.
Lammaste arv on väiksem ka PRIA andmetel – kui aastal 2012 peeti Hiiumaal üle 4500 lamba, siis 2015. aastaks oli lambaid alla 3500. Eilse seisuga on PRIAs arvel täpselt 3531 lammast.
2019/2020 jahihooajal Hiiumaale hundi küttimislube ei antud, kuna KAURi andmetel mullu saarel uut hundipesakonda ei sündinud. Kuidas tänavu, pole veel teada, see selgub ehk talvel, kui lumi maha tuleb.
Anu Sarapuu ütles, et sel aastal on jahimehed näinud ainult kahte hunti, kes toimetavad saare keskosas, kus on metsad ja rabad ning inimasustust pole. Sarapuu ütles, et kui hunte pole liiga palju väikesel territooriumil, nagu saar seda on, läheb ka looduslik tasakaal paika: hundikutsikad kasvavad üles metsas, õpivad seal püüdma metsloomi ega julge inimasustuse lähedusse tulla.
