Hea õnne korral jõuab“Vennas” ka Hiiumaale

On õrn lootus, et ehk jõuab pühapäeval Eesti Draamateatris esietendunud Tõnu Õnnepalu näidend “Vennas”, mis räägib kahe hiidlasest venna saatusest nende kirjade kaudu, kord ka Hiiumaale.
Esietenduse järel kiitvaid hinnaguid saanud lavatükki on veebruaris kavas näidata veel neli, märtsis neli ja aprillis kolm korda. Järvi Lipasti kirjutas Facebookis, et nüüd tuleb küll kõigil hiidlastel sammud Tallinna poole seada või loota, et etendus ka Hiiumaale tuleb. “Suurepärane näidend, suurepärane näitlejatöö, suurepärane lavastus, lavakujundus ja muusika. Läheb hinge nagu Hiiumaagi,” oli tema hinnang. Hiiu Leht uuris, kas on ehk kavas tükki ka Hiiumaal näidata. Draamateatri kommunikatsioonijuht Tanel Tomson ütles, et selline unistus on hakanud tasapisi küpsema, aga kuna lavastus on tehniliselt küllalt keeruline, tuleb kõigepealt lahendada mõned videotaustaga seotud küsimused. “Kas ja millal etendused Hiiumaal aset võiksid leida, seda ei oska küll praegu välja lubada,” ütles Tomson ja lubas Hiiu Lehte teavitada, kui asi võimalikuks saab.
Tõnu Õnnepalu ütles, et kuidagi see unistus kindlasti teoks saab. “Minu nägemuses peaks see tükk vähemalt korra ka seal “Hiiu Kõpu saare peal” ette kantama,” ütles autor, kes oli väga rahul sellega, kuidas lavastajal tükk õnnestus. “See tuli neil tõesti väga hästi välja. Hakkas elama. Seda ma võin öelda ja see paistis esietenduse järel inimeste nägudelt ka.”
Kahe venna lugu
Monomaffia teatrifestivali ja Eesti Teatri Agentuuri 2012. a näidendivõistlusel peapreemia võitnud näidendi lavastas Aleksander Eelmaa, osades Pääru Oja, Indrek Sammul ja Kaie Mihkelson. Lavastuse kujundas kunstnik Liisi Eelmaa, helikujunduse autor on Lauri-Dag Tüür.
Paar aastat tagasi leidis autor ühe Hiiumaa vana talu aidast kirjad. Vend Jakobi Ameerikast saadetud kirjad teisele, Villemile, kes elas Hiiumaal. Need olid kirjutatud aastatel 1915–1939, nii et see oli aastakümnete pikkune kirjavahetus.
Jakob oli meremees ja teda viis tee Ameerikasse, kus ta püüdis oma elu sisse seada “pisnest” tehes. Villem käis I maailmasõjas tsaariarmees ja siis ka Vabadussõjas iseseisva Eesti eest. Seejärel jäi ta kodusaarele asundustalu pidama ja ema eest hoolt kandma. Kaks venda, kaks elulugu, kaks 20. sajandi eesti mehe saatust – ja nende kaudu ka Eesti saatus. Epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri on Ameerikas posti pandud 1967. aastal.
Esimest korda esitati näidendit Eesti Draamateatriuusi näidendeid tutvustavas sarjas “Esimene lugemine” oktoobris 2012.