Lappalainen kõneles Reigist pärit heliloojast Carl Ludvig Lithanderist, kirikuõpetaja pojast, kes oli sündinud sealsamas pastoraadis 1773. aastal. Pastoraat asus siis küll teises majas, kuid oli ikka seesama, ka Aino Kallase pastoraat. Peres oli üksteist last, muusikaõpetust said kõik, see oligi tollal kombeks. Kolmandast pojast, Carl Ludvigist kujunes hiljem tuntud helilooja ja pianist. Ta töötas ja õppis Turus, kus piiskop Jakob Tengström oli talle omamoodi mentor. Carl Ludvig teenis kroonut, kuid jättis ohvitserikarjääri siiski pooleli, sest tahtis kirjutada muusikat. Carl Ludvig Lithanderi elus olid ka viljakad Londoni-aastad. Tema töid esitati palju, avaldati noote, mis on ka arhiivides säilinud.
