Meri annab ja meri võtab. Sellel korral andis meri tagasi kord juba võetud asja. Nimelt oli sügistormidega Haldrekarahult välja tulnud esmapilgul üks suur tükk puitu, mille Orjaku kalurid eemale vedasid, kuna taoline detail võiks kujutada ohtu väiksematele alustele.
Hilisemal uurimisel selgus, et tegemist on puitlaeva kiilsoniga, mis on ligi 11 meetrit pikk ning pärineb tõenäoliselt poole suuremalt laevalt. Kiilsoni sees oli ka üks ava masti kinnitamiseks ning seal oli vana tava kohaselt ka kaks metallraha, mis imekombel kõikidest vintsutustest hoolimata oma algses asukohas alles.
Võib vaid oletada, mis laevalt detail pärineda võis, kuid leiukoha järgi on võrdlemisi tõenäoline, et see tuli teise maailmasõja lõpus uputatud laevalt. Peale 1944. aasta suurt põgenemist nõudis Nõukogude Liit Rootsilt tagasi põgenemisel kasutatud purjelaevad.
Hiidlaste laevad koondati kokku Orjaku sadamasse, kuigi paljud neist olid selleks ajaks juba küllaltki kehvas seisukorras. Mitmed neist jäid sadamasse seisma ja merekõlbulikuks ei saanudki. Needsamad vrakid uputati hiljem sadama lähistel selleks sobivatesse kohtadesse. Tõenäoliselt oli selline saatus ka laeval, mille kiilsoni fragment leiti.
Leitud mündid on pärit Rootsist ning uuem neist on vermitud 1914. aastal, mis võiks olla ka vihjeks laevaehituse ajale. Münte hoidis oma algses kohas masti kanna küljest eraldunud puit, mis oli korgina müntide peal. Esialgse hinnangu kohaselt on üks müntidest vasest ja teine hõbedast. Põneva looga mündid on hoiul Hiiumaa Muuseumis.
Kauri Kiivramees
Hiiumaa muuseumi teadur