Haasma: Kohanesime hästi ja kiiresti

Tänavu 60. juubeliaastat tähistav Kärdla muusikakool on küll suletud, aga töö lastega jätkub ja justkui isegi edukamalt kui tavaliselt.
Muusikakooli direktor Arvo Haasma ütles, et kõik nende õpetajad suutsid üsna kiiresti oma töö ümber korraldada ja tunnid toimuvad.
Direktor leidis, et võrreldes teiste huvikoolidega on muusika­koolid isegi priviligeeritumas olukorras. “Pikk kogemus pilliõpetajana lubab isegi väita, et samu asju, mida tuleb tüütuseni korrata tunnis, tuleb nüüd lihtsalt korrutada arvuti vahendusel,” selgitas ta.
Rühmatundide korraldamine on tema sõnul muidugi keerulisem ning nõuab õpetajatelt rohkem nii aega kui ka vaeva. “Selle eest suurimad tänusõnad Raili Kaibaldile, Mare Murumetsale ja Mart Rootsile, kes neid tunde teevad.”
Kuna kool on väike, saadi meeldivalt kiiresti hea kontakt laste ja lastevanematega. “Viimaste toetav hoiak on lubanud õpetusel sujuvalt jätkuda, mõned lapsevanemad osalevad ka ise tunnis ja neile kuulub minu kõige suurem lugupidamine,” tunnustas ta.
Direktor ütles, et oli isegi üllatav, kui kiiresti lapsed olukorraga harjusid: “Nad hakkasid äkki rohkem mõistma, et pilliõppes tegelikult see oskuste omandamine käibki suuresti üksinda pilli harjutades ja tunnis saadakse ainult suuniseid ja vastuseid tekkinud küsimustele.”
Muresid-rõõme jagub
Koroonakriis loodetavasti ükskord lõpeb, aga on ka seda, mis direktorile muret valmistab. “Suurt pilti vaadates oleks tähtis, et inimesed mõistaksid muusikalise hariduse vajalikkust ja selle jätkumist Hiiumaal – niikaua, kui kohalik omavalitsus peab meie tegevust oluliseks, saame jätkata,” ütleb Haasma, kes ise peab muusikahariduse kätte­saadavust enesestmõistetavaks. “See võiks olla loomulik osa inimeseks kasvamisel.”
Koolimaja jagab muusikakool Kärdla põhikooliga ja selle jagamise tulemusena on muusikakooli kogu aja saatnud ruumiprobleemid. Need saavad lahenduse loodetavasti põhikooli uue maja valmimisel, aga kardetavasti läheb olukord enne seda veel keerulisemaks.
“Kui midagi head välja tuua, siis on see ilus ja sobiva suurusega saal, mida söandaks kammermuusika esitamiseks isegi Hiiumaa esinduslavaks nimetada,” ütles Haasma. “Koostöös erinevate korraldajatega oleme eesmärgiks võtnud, et seal kõlab ainult väga hea muusika väga heas esituses. Ka publik on sellest hakanud üha rohkem aru saama ning piinlikkust publiku vähesuse üle ei pea enam tundma.”
Väärt preemiat, mitte palgavähendust Eriolukorras peaks direktori meelest lisaks neile tegevustele, mida ei saa ega tohi teha, kaardistama ka tegevused, mida saab ja tuleb teha.
Näiteks sai ta äsja Kärdla osavallast soovituse üle vaadata töötajate palgad võimaliku vähendatava eelarve valguses. “Sellega seoses tahan öelda, et muusikakool on kogu tegevusaja jooksul olnud alarahastatud ning meie õpetajate palgad ei küüni tavakooli õpetajate palkadele ligilähedalegi, moodustades neist umbes kaks kolmandikku. Samuti on meie õpetajate töökoormus kriisi puhkedes kasvanud, mitte vähenenud – tundide ettevalmistus, materjalide otsimine ja läkitamine ning ITga sehkendamine võtab rohkem aega,” loetles Haasma. Ta tegi ettepaneku, et ehk võiks kaaluda hoopis muusikakooli õpetajate premeerimist väga hea toime­tuleku eest eriolu­korras.
“Paljudel juhtudel on õpetajad saanud õpilastega distants­õppes isegi paremaid tulemusi kui varasemalt – kuigi muusika ei ole sport – kuna lapsed on värskemad, vastu­võtlikumad ja neil puudub igapäevane suhtlemis- ja müra­stress. Aus ja õiglane oleks leida kokkuhoidu sellistest allasutustest, kus igapäevast tööd ei toimu üldse või kus see on tõsiselt häiritud,” ütles Haasma. Kärdla muusika­kool praegu selliste hulka ei kuulu.
Direktor viitas, et valla arenguosakonna juhataja Monika Pihlak ütles 3. aprillil oma intervjuus Hiiu Lehele, et olemasolevas eelarvestrateegias ei kajastu veel majanduslangus ning eelarvestrateegia vaadatakse üle igal aastal oktoobrikuu volikogus.
“Kas siis aprilli alguses reageerima hakkamine, selmet tegutseda oktoobris, pole mitte ülereageerimine?”
Muusikaõppel “jalad õhus”
Arvo Haasma ütleb, et juriidiliselt on kogu muusikakoolide süsteemil pisut “jalad õhus”: “Ma ei ole siiani suutnud aru saada, kas meiega tegeleb kultuuriministeerium või haridus- ja teadusministeerium, samas kõik toimub kohaliku omavalitsuse ülalpidamisel ja peame olema tänulikud, et Hiiumaa vald meid koolina võtab ning meie inimesi õpetajateks peab,” arutles Haasma. “Neile, kes ei tea, on ehk huvitav teada saada, et sama ootamatult kui näiteks lasteaiakasvatajatest said pedagoogid, said muusika­õpetajatest riigi silmis noorsootöötajad.”
Õnneks praegune segaduste aeg Arvo Haasma enda interpreeditegevust kuidagi ei mõjuta: “Olen harjunud alustama päeva heliredelitega ning ses osas muudatusi pole. Muusikakooli tänavuse juubeliga seoses on mõned mõtted ning ka üks suurem kontserdikava, mida produtseerib Toivo Tuberik ja mis peaks sügiseks kontserdiks vormuma. Muusikaga tegelemine on suur eesõigus ning kõik, kes seda teevad, saavad ka keerulistest aegadest tervemini läbi.”