Connect with us

Uudised

Ettevõtte raudvaraks keevitajad­

Täpselt aasta tagasi loodud metallitööstus­ettevõte OÜ Iweld asutajad Laura ja Rasmus Valting peavad oma firma trumbiks väga head keevitusmeeskonda ja leiavad, et niisugust vedamist, nagu neil oma töötajatega, tuleb väga harva ette.
Mõte luua oma ettevõte tekkis Valtingutel kolm aastat tagasi, kui sündis tütar Mirtel ja Rasmus viibis temaga paras­jagu isapuhkusel. Mõttest teostuseni läks kaks aastat, sest lõplik otsus ei tulnud lihtsalt.
“Teadsime, et Rasmus on ikkagi see, kes seda asja veab ja teadsime ka seda, et ettevõtte vedamine on nii mahukas, et põhitöö kõrvalt seda teha ei jõua,” räägib Laura. Tema sõnul oligi just põhitööst loobumine ja küsimus, kas majanduslikult toime tullakse, algul kõige hirmutavamad. “Aga õnneks on meil hästi läinud,” ütleb Laura nüüd.
Kliendid on otsinud Rasmus Valting ise. Algul saatis ta paljudele suurte ettevõtete projekti- ja objektijuhtidele meile, sai nii sisse vajalikesse listidesse ja peamiselt sedakaudu ongi tellimused Iweldini jõudnud. Väga palju on kliente leitud ka tutvuste kaudu.
“Kui mõned tööd juba tehtud saime, tekkisid kohe kindlad kliendid, kes teadsid, et teeme hästi ja nad tellisid meilt veel edaspidigi,” räägib Rasmus. “Klientidel on juba teada, et meie ettevõttega probleeme ei teki ja kõik saab õigeks ajaks valmis.”
OÜ Iweld tegeleb kõik­võimalike metalli- ja keevitustöödega, aga neilt saab osta ka metallmaterjali. Ettevõte teeb metalltreppe, rõdu­piirdeid – mida iganes keevitada annab. Praegu näiteks on käsil veoki kastikõrgenduste valmistamine.
Ruumide leidmine keeruline
Kui Valtingud oma ettevõtte lõid, oli esimene murekoht, kust leida sobivad ruumid. “Käisime läbi kõikvõimalikud Kärdla lähiümbruse tööstushooned ja võttis mitu kuud, enne kui juhuslikult praegusesse Rehemäe tee 10 asuvasse hoonesse sattusime,” meenutab Laura.
See, kui kaua ettevõte praegustesse ruumidesse mahub, sõltub omanike sõnul nende ambitsioonidest – kas ja kuhu edasi, eks see kõik ole tulevikus näha. Kuigi praegused ruumid on ettevõtte jaoks piisavad, unistavad nad siiski oma tootmishoonest, et ei peaks töötama rendipinnal ja ruumi oleks rohkem. “Eks praegune ruumi suurus paneb meid ikkagi mingitesse piiridesse,” tõdeb Rasmus.
Iweldis on praegu tööl kaks keevitajat ja kui tellimusi palju, ostetakse ühe keevitaja teenus sisse teisest ette­võttest. “Üle kolme mehe praegustesse ruumidesse töötama ei mahukski, nad hakkaks üksteist lihtsalt segama,” selgitab Rasmus.
Peamised tööd mandril
Praegu on ettevõttel tööd palju ja suuremate projektide puhul ootejärjekord paar kuud. Väiksemad paaritunnised keevitamised saab kiiremini ära teha. Suurem osa tellimusi tuleb mandrilt, Hiiumaalt tuleb vähe ja väikseid tellimusi, aga ikka tuleb. Näiteks tegi OÜ Iweld Jetoili tanklas asuva käsipesula konstruktsioonid ja töös on Coop Kärdla uue kontorihoone rõdupiirded.
Mandril on tehtud treppe. Näiteks ühes Tallinnas Narva maanteel asuvas uues ärihoones on kõik trepid ja käsipuud seitsmendalt kuni nullkorruseni Iweldi keevitajate tehtud.
Suurim töö, mis ettevõttes seni valminud, on ühe suure maaaluse parkla ehituse metalltalad, mis umbkeevitusega kokku pandi. “Selle töö võtsime, kui olime alles vähe tegutsenud ja pidime kõik materjali ette kokku ostma – maksime ikka väga suure summa ja risk oli suur,” meenutab Laura. Õnneks tasus see risk igati ära. “Kuigi paar kuud oli hirmus küll, et kui midagi peaks viltu minema, siis oleks meie ettevõttel kohe kriips peal olnud.”
Iweld on tööd teinud ka Soome. “Praegu on meil Eestis palju tööd, aga kui turg nõuaks ja oleks see koht käes, siis ilmselt punniks välismaale ka,” tõdeb Laura. Ja lisab, et praegu pole lihtsalt vajadust  välisturule pürgida. Tööd on niigi palju, hoolimata sellest, et Iweldil on Eestis ka palju konkurente. “Metalliette­võtteid on igal pool, ma ei tea küll, mida nad täpselt teevad, aga neid on palju,” kinnitab Rasmus.
Laura lisab, et leidub ka turu­solkijaid, kes viivad hinnad nii alla, et paneb imestama, kuidas nad sellega küll kahjumisse ei jää.
Asukoht muudab töö keerulisemaks
“Kõik tööks vajalik raud tuleb siia tuua ja ka ära viia – kõik asjad on paaripäevase viivitusega,” selgitab Rasmus, et ettevõte on transpordist väga sõltuv: “Vahel ütleb Hiiu Autotrans, et me ei saa neli päeva autot ja siis on kogu töögraafik pea peal.” Üldiselt on Rasmuse
sõnul Hiiu Auto­trans sellegi­poolest vastu­tulelik nende ettevõtte ja suurte vedude suhtes. “Eks nii ongi, et meie pole ainsad, kellel vaja asju vedada,” nentis ta.
Mandri eeliseks ongi tema sõnul see, et lähed võtadki kasvõi ise laost materjalid, Hiiumaal kohapeal aga nii­suguseid torusid ja profiil­metalli näiteks ei müüda.
Laura lisab, et nad on mõelnud oma ettevõtte mandrile kolimisest. Näiteks tuleb Coop Hiiumaa uue kontorihoone rõdupiirded transportida värvimiseks mandrile ja siis tagasi tuua.
Nüüd unistavad nad, et nad saaksid ise ka värvimis- ja liivapritsitöid teha. Selleks on vaja sobivat ruumi ja vahendeid. “Hoiaksime sellega kõvasti transpordikuludelt kokku,” tõdeb Rasmus.
Oskajaid vähe
Valtingutel jagub rohkelt ülivõrdes kiidusõnu oma töötajate kohta. Mõlemad kinnitavad, et neil on töötajatega väga vedanud. “Meie keevitajad Sander Zerihin ja Kalmer Kaar on parimad keevitajad Hiiumaal,” ütleb Rasmus. Laura lisab, et töömehed on nende raudvara: “Nendega koos saab kõik asjad tehtud, ei jõua neid ära kiitagi.”
Mõlemad oskavad oma peaga mõelda ja lahendusi pakkuda, “Kõige lahedam on see, et kui pole tööriistu, millega mõnda asja teha, siis nad teevad vajalikud tööriistad ise valmis!” ütleb Rasmus.
Rasmus märkis, et rauatöö on valdkond, kus tänapäeval oskajaid vähe ja need, kes oskavad, on enamasti juba hõivatud.
Rasmus on Kalmeri ja Sandriga varemgi koos töötanud. “Kui oma ettevõtte lõin, siis võtsin Sandriga ühendust, Kalmer võttis ise ühendust, kui kuulis, et oma firma tegin.”
Pere kõige olulisem
Ettevõte hõivabki suure osa Laura ja Rasmuse ajast.
Rasmus projekteerib, teeb joonised ja hinnapakkumised, Laura teeb asju veebis ja tema hooleks on logistika. Mõlemad leiavad aega ka tennise­mänguks. Lisaks töötab Laura osakoormusega Hiiumaa spordikoolis ja õpib Hiiumaa ametikoolis floristiks. Kõige tähtsam aga on mõlema jaoks tütar Mirtel, kes septembris sai kolmeaastaseks. “Meil on prioriteedid paigas, pere on kõigepealt ja siis tuleb alles muu,” kinnitab Laura. “Tuleb oma aega hästi planeerida ja kes tahab, see saab ja jõuab.”

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Uudised

Seoses reisiparvlaev Soela korralise peamasinate hooldusega teenindab 1. aprillist Sõru-Triigi liini asenduslaev Reet. Reisiparvlaev Reet on liinil eeldatavasti aprilli lõpuni.