Piret Eensoo/KeskkonnAamet Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts hoiatas, et nädalavahetustel peetavad ühisjahid võivad suurendada metsloomade liikuvust. Seetõttu kutsub ta inimesi metsas ja asulavälistel teedel liikudes olema tähelepanelik.
“Kui kohtate nädalavahetustel metsasihtidel ja teedel oranži riietusega jahimehi, siis on kindlasti tegemist ühisjahiga suurulukitele. Palume mõistvat suhtumist, sest jahimehed täidavad nii ühiskondlikku kui riiklikku tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel ja metssigade puhul ka taudiohu vähendamisel,” lisas EJS tegevjuht.
50 maanteel
hukkunud looma
Sõralistele peetakse jahti selleks, et nende arvukust reguleerida, teatasid nii jahimeeste selts kui keskkonnaamet. Tuues seejuures põhjuseks, et kui metsloomi on liiga palju, juhtub nendega õnnetusi maanteedel, levivad haigused ja suurenevad kahjud nii põllumajandus- kui metsakultuuridele.
Näiteks eelmisel, 2021/2022. aasta jahihooajal hukkus Hiiumaa jahindusnõukogu andmetel saare maanteedele neli metssiga, kaks põtra, kolm punahirve ja koguni
41 metskitse.
“Kui palju täpselt tuleb küttida, selle ülesande annavad jahimeestele maakondlikud jahindusnõukogud, olles arvestanud sealjuures teadlaste soovitusi,” selgitas EJS tegevjuht.
Hiiumaa jahindusnõukogu kohustab saare jahtkondi sel jahihooajal küttima 90 põtra, 450 metskitse, 539 punahirve ja koguni 2300 metssiga.
Põdra küttimiskohustus on väiksem, metskitse tuleb küttida sama palju, punahirve ja metssiga rohkem kui eelmisel jahihooajal. Eelmise aasta põdra küttimiskohustus saarel oli 115 isendit, kütiti 112; metskitse küttimiskohustus oli 451 ja kütiti 496 looma; punahirve küttimiskohustus oli 490 ja kütiti 535 isendit; metssigu tuli küttida 2000, tegelikult lasti 1846 metssiga.
Jahindusnõukogudes on kokku lepitud, et sellel jahiaastal kütitakse Eestis kokku 4451 põtra, 3263 punahirve ja 21 764 metskitse. Vastavalt jahindusnõukogu otsusele ja keskkonnaameti peadirektori käskkirjale, tuleks küttida kokku u 14 000 metssiga, mis oli ka teadlaste soovitus. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.
Nõuanded ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:
- Ole eriti tähelepanelik
- päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk: “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumisest.
- Ajujahi kütiliini ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates ei tasu neid karta. Küll aga tuleks jahimeestele endast märku anda ja alalt vaikselt eemalduda.
- Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
- Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
- Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
Allikas: EJS
