erakogu Meremuuseumist viibisid saarel Krislin Kämärä, Andres Eero, Ruth Ristmägi ja Teele Saar. Külastasime 19 sadamat ja 6 lautrikohta ning intervjueerisime 23 inimest.
Meie retk jätkus Läänemaal, kus külastasime kuut sadamat ja ühte randumiskohta ning intervjueerisime 5 inimest. Kogumisretke viimasesse päeva mahtusid Rohuküla sadam, Sviby sadam Vormsil, Haapsalu sadamad (sh Haapsalu piirivalvekordon) ja üks randumiskoht Rannarootsi muuseumi juures.
Projekti eesmärk on kaardistada ja analüüsida Lääne-Eesti sadamates viimase 30 aastaga aset leidnud muutusi.
Kõige olulisemaks rajajooneks selle aja jooksul võib pidada Nõukogude võimu kadumist ja piirivalve lahkumist 1992. aastal. Siiski ei osutunud endise piiritsooni alad rannikul igal pool päris ühesugusteks, nimelt Hiiumaa Väinamere-poolsel küljel Hari laiust Sõruni oli kalurite merelkäimine tunduvalt vähem kontrollitud kui läänepoolsel rannal.
Rannakülade elu muutis oluliselt ka kolhooside lagunemine, kui kalurikolhoosid lõpetasid. Paljudes sadamates, kus toimus kalavastuvõtt, tuli tegevus ümber kujundada. See oli ka koht, kus nägime kõige suuremaid kontraste: mõnest endisest kalurikolhoosi sadamast on tänaseks eurorahade või eraettevõtjate algatusel kujundatud külalissadam jahtidele, teised on aga peaaegu täiesti lagunenud.
Peamised reisisadamad on viimastel aastatel suuri muutusi läbi teinud ja põhjalikult remonditud, võiks öelda, et saanud lausa uue näo. Seda ennekõike eurorahade toetusel ja seoses uute parvlaevade tulekuga. Samuti on neile sadamaile lisandunud väikelaevasadamad või -kaid ja renoveeritud reisijatehooned. Viimasena uueneb praegu ehitatav Sviby sadam Vormsil ja Kärdlas ajaloolisele sadamakohale kerkiv linna uus külalissadam.
Viimase kümne aasta jooksul on mitmes Hiiumaa ja Haapsalu sadamas mereturism märgatavalt kasvanud. Seega on paljudest sadamatest kujunenud väikelaevasadamad nii kohalikele kui külalisalustele. Lisandunud on ka uusi väikelaevade sadamaid.
Lisaks sadamaid külastavatele regattidele on viimastel aastatel toimunud paljudes randumiskohtades erinevaid suviseid sündmusi, nagu Puulaevade pidu, Tuulekala festival, Kohvikutepäev, kontserdid, teatrietendused ja pulmad.
Kogumisretk oli täis põnevaid ja sisukaid kohtumisi,.Eesti meremuuseum tänab kõiki, kes meiega oma teadmisi ja mälestusi jagasid. Aitäh ka kolleegidele Hiiumaa ja Läänemaa muuseumist, kes reisi toimumisele kaasa aitasid!
JÜRI PALTSER
Eesti meremuuseum
