Esimese eriala lotovõit tõi tagasi kooli

Laupäeval lõpetas Hiiumaa ametikooli 47 õppurit, teiste seas ka Madis Teller, kelle jaoks oli see Suuremõisa lossis juba teine lõpuaktus.
Esimest korda asus Madis Teller Hiiumaa ametikooli õppima kolm aastat tagasi puit- ja kiviehitiste restaureerimist. “Tookord oli selleks tulenevalt minu tööst praktiline vajadus, sest erialaselt on mul palju tegemist vanade kirikutega,” rääkis Teller.
Tema sõnul olid esimesed ametikooli õpingud talle justkui lotovõit: “Samal ajal kui siin õppisin, oli parasjagu lossi restaureerimine käsil ja minu jaoks oli see parim kogemus.”
Peale puit- ja kiviehitiste restaureerimise eriala lõppu oli kool Tellerile juba nii armsaks saanud, et ta otsustas õpinguid Hiiumaa ametikoolis jätkata. “Kuna aianduspisik on mul kogu aeg sees olnud, siis ma lihtsalt otsustasin seda võimalust kasutada ja tegin läbi üheaastase aedniku­õppe,” ütles laupäeval noorem­aedniku eriala lõpetanu.
Tellerilt on palju küsitud, kas need kaks eriala oma­vahel ka kuidagi kokku käivad. “Väga hästi käivad, mõlemad on sellised looduslähedase keskkonna loomisega seotud erialad,” selgitas ta.
Hiiumaa ametikool osutus Telleri valikuks, kuna tema juured on Hiiumaal ja sageli on tulnud Suuremõisa lossist mööda sõita. “Märkasin, kuidas siin kõik areneb ja hakkasin ka internetist jälgima, mida siin pakutakse ja niimoodi jõudsingi ametikooli õppima.”
Täiskasvanuna uuesti õppima­asumine polnud keeruline, sest töö võimaldas oma aega planeerida. “Pisut harjumist nõudis uuesti haridussüsteemi tagasitulek ja kohanemine tänapäevaste õppemeetoditega,” lisas ta.
Oluline kaasata lapsi
Oma lõputunnistuse noorem­aedniku erialal sai kätte ka Margit Kagadze, kes oktoobrist alustab tööd Kärdla põhikooli direktorina. “Mõte uuesti õppima asuda sai alguse Hiiumaa gümnaasiumist, kuna meil on plaanis kutseõpet üldharidusõppega siduda,” selgitas Kagadze, kes töötas gümnaasiumis õppenõustajana. Nii tuligi ta ise ametikooli vaatama, mida siin õpetatakse ja kuidas oleks võimalik siduda kutseõpet üldharidusega.
“Ajapikku hakkas see kõik mulle tegelikult väga-väga meeldima ja minust on ka rohe­näpp saanud,” tõdes ta.
Järjest olulisemaks nimetas Kagadze ka seda, kui oluline on kaasata lapsi ja noori taimi kasvatama. “Kui lapsed ise kasvatavad porgandit, kaalikat või tilli, siis nad võtavadki selle peenrast ja teavad, kust see pärit on.”
Hiiumaa ametikoolist võtabki Kagadze kaasa teadmise, kuidas saare koolides võiks õpilastele anda taimede kasvatamise kogemuse. “See on tegelikult võimalik ka linna­tingimustes,” kinnitas ta.
“Soovitan väga ära kasutada seda, et meil on niisugune, väga heal tasemel kool siin­samas,” julgustas Kagadze kõiki east hoolimata uuesti õppima asuma.
Töö ja pere kõrvalt uuesti õppimine oli tema sõnul keeruline, aga palju abi oli lähedaste toetusest. “See on ikkagi väga pingeline, sest iga ilmaga toimuvad välipraktikad ning lisaks kord kuus intensiivne õppetöö, aga see kõik on võimalik, kui väga tahta.”
Lõpetajad ei mahtunud saali
Laupäevasel lõpuaktusel Suuremõisa lossis sai lõpu­tunnistuse 47 õppurit neljalt erialalt: väikesadama spetsialist, nooremaednik, florist ja puit- ja kiviehitiste restauraator.
Ametikooli direktori Ivo Eesmaa sõnul pole selle aja jooksul, mil tema ametikooli juhtinud on, juhtunud seda, et lõpetajad ei mahu saali ära. “See näitab seda, et midagi on meie kooli elus muutunud – on muutunud tänu neile, kes siin õpivad, on muutunud tänu neile, kes õpetavad ja tänu neile, kes seisavad selle eest hea, et see kool igapäevaselt hästi toimiks,” ütles direktor laupäevasel lõpuaktusel.