Kairit Kiin Jahimees Kuldar Jõhvik laskis täiskasvanud 35 kilogrammi kaalunud emahundi Ristna tuletorni juurde viival teel.
Facebooki kommentaaris öeldakse, et kõik toimus väga kiiresti, vaid tund ja 20 minutit ning hunt oli kütitud: “Jälg, lint, kütid ja juba nähti hunti siin lindi ääres ja hetke pärast teises kohas ning juba kõlasid lasud.”
Hiiu Lehele ütles Jõhvik, et küttide hinnangul on saarel kümmekond hunti. “Eks see, et esimest korda läksime hundijahile ja kohe oli ka hunt olemas, kõnele ka millestki,” kommenteeris Jõhvik. Tema ise pole sel aastal ajujahi ajal hunte näinud, kuid paaril korral on hundid siiski kütiliinile välja jooksnud. See-eest on hunte nähtud rajakaamerates ja ka hundijälgi on palju.
Jõhviku jaoks oli see juba teine kütitud hunt. Mullu 6. jaanuaril laskis ta Kõrgessaare jahtkonna maadel kolme- ja pooleaastase isase hundi.
Dilemma: Kas küsida lube juurde
Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu ütles, et nüüd on seltsi juhatuse ja jahtkondade otsustada, kas lube veel juurde küsida või mitte.
Kohe jahihooaja algul taotles Hiiumaa jahindusnõukogu kolme hundi küttimise luba, kuid keskkonnaamet andis vaid ühe.
Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Peep Männil põhjendas toona, et üle Eesti antud 67 küttimisluba on esmane limiit ja peegeldab antud hetke teadmist pesakondade kohta. “Kui lumi maha tuleb ja osa loomi ära kütitakse, siis see pilt oluliselt selgineb,” selgitas ta.
“Kolm luba oleks olnud optimaalne,” nentis Sarapuu nüüd. Ta tõi näite, et jahti oleks saanud jätkata kasvõi kohe, kui see hunt kütiti. Hundijahi jaoks tuleb iga kord kokku suur hulk jahimehi üle kogu saare, jälgede otsimine ja kütiliini paigaldamine on samuti suur töö. Kui nüüd ükskord lisaload jõuavad, tuleb kõik see töö uuesti ette võtta.
Sarapuu ütles, et lisalubade menetlemiseks kulub tavaliselt väga palju aega ja kui luba või load saadakse vaid veidi enne jahihooaja lõppu, võib lumikate selleks ajaks sulanud olla. “Kui lund ei ole, on mõne võsavillemi püssi ette jäämine suur juhus,” nentis tegevjuht.
Sarapuu ütles, et kui aga load realiseerimata jäävad, heidetakse jahimeestele ette, miks nii läks.
Loodus hundiga rikkam
“Meie loodus on palju rikkam, kui seal on niisugune ilus ja tark loom nagu hunt. Ega meie ju ei taha metsa tapma minna – meie ainus mure on, et ei toimuks sellist hundi plahvatuslikku arvukuse kasvu nagu eelmisel aastal. Nende paljunemine toimub ju nii kiiresti ja saarelt pole hundil kusagile minna,” rääkis Sarapuu, kelle andmetel sündis Hiiumaal mullu vähemalt üks pesakond hundikutsikaid.
Sarapuu ütles, et seni, kuni metsades on veel piisavalt metssigu, hundid majapidamiste juurde ei kipu. Siiski on hundi arvukuse liigne kasv tüliks kogukonnale, eriti loomapidajatele. Näiteks 2015. aasta eest hüvitati Hiiumaal suurkiskjate tekitatud kahjusid 16 kahjusaajale kokku 14 696 euro eest – rohkem kui kunagi varem. Keskkonnaametile teadaolevalt murti 2015. aastal Hiiu saarel hundi poolt 124 lammast ja 1 vasikas ning ilvese poolt 7 lammast, aasta varem murti saarel 98 lammast ja 2013. aastal 71 lammast.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et lõppenud aastal oli Hiiumaal hundi murdmisi väga vähe, vaid üks-kaks juhtumit Emmaste valla Harju külas.
