Meeli Kesküla Hiiumaalt on see viies töö, mis konkursile esitatud, Eliise Kesküla jaoks esimene uurimistöö. Töö sai kohe kõrge tunnustuse: 350eurose teise koha preemiaga tunnustas tema tööd “Harilik jugapuu (Taxuss baccata) ja tema seisund Hiiumaal kahe kasvukoha näitel” konkursi korraldanud Eesti teadusagentuur. Lisaks pälvis töö Eesti maaülikooli eriauhinna.
Juhendaja Sirje Juurikas rõhutas Eliise tööle antud arvamuses, et autori panus uurimusse on väga suur ja tehtud töö tänuväärne. Ka on tema hinnangul tööl suur praktiline väärtus, sest sellega anti panus Hiiumaa jugapuude säilimisele.
“Õpilasena on Eliise väga kohusetundlik, iseseisev ja teadmishimuline,” iseloomustas õpetaja Juurikas juhendatavat.
Eliise ütleb, et mõte jugapuid uurida tuli äkki ja mida rohkem ta teemaga tegeles, seda rohkem see talle meeldima hakkas. “Jugapuu on Eestis vähetuntud ja hästi haruldane ning kasvab ainult üksikutes kohtades Hiiumaal, Saaremaal ja Lääne-Eestis, olles oma leviala kirdepiiril,” selgitas ta.
Välitöödeks kulus tal kaks kuud ja töö kokkukirjutamiseks pool aastat, lisaks uurimismaterjalide töötlemine. Tänu sellele on töö saanud päris mahukas – 70 lehekülge, see on korrektselt viidastatud ja vormistatud nagu tõeline teadustöö.
Loodus ja loodusained huvitavad Eliiset ka seetõttu, et nii ta ema kui isa on erialalt bioloogid ja töötavad keskkonnaametis – ema Meeli on looduskaitse, isa Märt veeelustiku spetsialist.
Ema oligi see, kes Eliiset jugapuude kasvukohta uuringuid tegema sõidutas. On ju jugapuu kasvukohad Kärdlast päris kaugel, Kõpu poolsaarel. Ka oli ema välitöödel abiks. “Kahekesi on lihtsam puuvõra diameetrit mõõta,” tõi Eliise näite. Samas, kogu uurimistöö tegi siiski ta ise.
Uurimistöö käigus avastas ta, et olemasolevaid jugapuid midagi peale metsaraide eriti ei ohusta, kuid mitmes kasvukohas pole jugapuudel järelkasvu: “Enamus kasvukohti on killustunud ja noori taimi ei ole piisavalt.”
Ühe põhjusena tõi ta selle, et jugapuutaimedel pole tiheda võraga kuusemetsa all piisavalt valgust. Teine, et kasvuala killustatuse tõttu jugapuud ei viljugi. Eliisel on kavas uurimistööd jätkata, et saada selgust, kas on võimalik parandada halvemas seisukorras kasvukohtade olukorda. Niisugust võimalust pole keegi kunagi varem uurinud ja seepärast saab järgmine töö olema päris unikaalne.
Koolis pakuvad Eliisele huvi reaalained – keemia, füüsika, bioloogia, zooloogia, geograafia ja matemaatika. Plaanidki on tal juba tehtud – keskhariduse kavatseb ta omandada Hiiumaa gümnaasiumis ja siis minna õppima Tartu Ülikooli.
Varem on Eliise esikohti noppinud maakonna olümpiaadidel, kuid selles vanuseastmes vabariiklikke voorusid veel ei korraldata.
“Kui see teema sind tõsiselt huvitab, siis see ei ole ei igav ega mõttetu – kõige tähtsam ongi, et see meeldiks sulle endale, see võib küll teistele tunduda igav, aga sinu enda emotsioon on kõige tähtsam,” ütles ta vastuseks küsimusele, mis on uurimistöö väärtuseks õpilase seisukohalt.
Muide, tema töö andmeid võttis arvesse OÜ Osiliensis, kes tegi keskkonnaametile ettepaneku võtta jugapuude kasvukoht Hiiumaal kaitse alla.
