Riigimetsa majandamise keskus teatas, et seoses lindude ja loomade pesitsusajaga algas raierahu riigimetsas, samas raied ikkagi jätkuvad.
Riigimetsas kestab raierahu 15. aprillist 15. juunini. RMK ehk Riigimetsa majandamise keskuse saadetud pressiteates öeldakse, et raierahu ajal RMK istutab ja hooldab metsa. Kirjas on, et lageraiet raierahu ajal ei tehta, siiski jätkuvad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes.
Näiteks teeb RMK praegu lageraiet 5 hektari suurusel langil, mis asub Kõpu looduskaitseala Lepistupao sihtkaitsevööndi kõrval.
“Sarnaselt varasematele aastatele toimetame sel ajal riigimetsas edasi, kuid keskendume noore metsa hooldamisele ja uue metsapõlve rajamisele, millega tegeleb sel pingelisel ajal 1700 metsaistutajat. Samuti teeme töid, mis on vajalikud teede, sihtide ja kuivenduskraavide korrashoiuks ning pinnaste tahenemisel jätkame ka puidu kokkuvedu juba raiutud lankidelt,” selgitas RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu pressiteate vahendusel.
RMK töötajad korraldavad raierahu perioodil metsaistutust, noorendike hooldamist, metsasihtide, -teede ja kuivendussüsteemide korrastamist. Tänavu istutatakse riigimetsa 21 miljonit puud, hooldatakse 42 270 hektarit noort metsa ja hööveldatakse 7400 kilomeetrit metsateid.
RMK raierahu soovituslikust lühem
RMK hallata on u 45 protsenti Eesti metsadest. Erinevalt erametsaomanikest, kes raiuvad aastaringi ja kõikides metsaliikides, on RMK on kevadsuvist raierahu pidanud 2002. aastast. Raierahu kehtestamisega välditakse eelkõige vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil.
Samas on ka RMK raierahu aeg lühem kui võiks. Näiteks soovitab keskkonnaamet metsaportaali lehel register.metsad.ee pidada raierahu juuli lõpuni: “Tähelepanu! Lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ning lindude tahtlik häirimine on keelatud. Seetõttu soovitame lindude pesitsuse kõrgajal 1. aprillist 31. juulini raieid mitte teostada.”
Lindude pesade-munade hävitamisest ja lindude tahtliku häirimise korral saab raie peatada. Sellistest juhtumitest teatamise puhul
loodab keskkonnaamet eelkõige maaomaniku ja raie tegijale, kes rohkem on huvitatud sellest, et raie kiiremini tehtud saaks.
Nii ei saa keskkonnaamet teha midagi, kui keegi ka sel perioodil metsa raiub. “Kuna raierahu järgimise nõuet ei ole seadusega kehtestatud, siis raierahu mittejärgimist ei saa lugeda metsaseaduse rikkumiseks ja see ei anna ka alust raietööde peatamiseks,” vastati mullu keskkonnaametist Hiiu Lehe sellesisulisele päringule.
Raierahu poolt ja vastu
Aprilli algul taotlesid kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), Eesti loomakaitse selts, loomade eestkoste organisatsioon Loomus, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti metsloomaühing ja USA teaduspõhiste poliitlahenduste mõttekoda Partnership for Policy Integrity, et keskkonnaminister kasutaks oma õigust (Metsaseadus § 40 lg 10) piirata määrusega lindude ja loomade sigimisperioodil tehtavaid raieid, et hoida ära metsaelanike tarbetut hukkumist.
Vastukäiguna tegid Eesti Erametsaliit, Eesti metsatöötajate ametiühing, Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja Eesti talupidajate keskliit keskkonnaministrile omapoolse ettepaneku taolist piirangut mitte kehtestada. Eesti Erametsaliit leidis, et kui keskkonnaministeerium kehtestaks täiendavad raiepiirangud, jäävad kümned tuhanded maainimesed mitmeks kuuks tööta. Kaubandus-tööstuskoja seisukoht oli, et raiete piiramine seaks ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime võrdluses teiste riikidega.
