TAANI KAITSEVÄGI Taani sõjaväe hävituslennukid tuvastasid esmaspäeval esimese lekke Nord Stream 2 gaasijuhtme asukohas Bornholmi saarest kagus. Hiljem tuvastati ka kaks leket Nord Stream 1 gaasijuhtmes.
Rootsi seismoloogid registreerisid samal päeval kolm plahvatust. Taani ja Rootsi lähistel Läänemere rahvusvahelistes vetes asuvad Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 gaasitorud umbes 70 meetri sügavusel. Lekete asukoha ümbrus on laevaliikluseks ohutuse huvides suletud.
Õnnetus välistatud
Nii Taani, Rootsi kui Euroopa Liidu tipppoliitikud on ekspertidele tuginedes öelnud, et plahvatuste puhul saab tegu olla ainult sabotaažiga.
Taani peaminister Mette Frederiksen ütles teisipäeval, et “on kindel hinnang, et plahvatused on tahtliku tegevuse, mitte õnnetuse tulemus.”
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles kolmapäeval, et tahtlik tegevus toob kaasa “tugevaima võimaliku vastuse”, jättes siiski otsesõnu Venemaad süüdistamata.
Saksa ajakirja Der Spiegel andmetel oli USA luure juba suvel oma saksa kolleege võimalike rünnete eest gaasijuhtmetele hoiatanud.
Taani energiaminister Dan Jorgensen ütles, et lekked kestavad tõenäoliselt vähemalt nädal aega, kuni torudest väljaimbuv gaas otsa saab. Uurimist saab alustada alles pärast seda.
Nord Streami enda esindaja sõnul on gaasitorud ehitatud nii tugevatest materjalidest, et juhuslik kahjustus näiteks laeva ankruga, nagu üks põhjendusi kõlas, ei ole võimalik.
Rootsi riikliku seismoloogiakeskuse esindaja Björn Lund ütles, et “ei ole kahtlust, et tegu oli plahvatustega”.
Kummagi toru kaudu plahvatuste hetkel enam gaasi Venemaalt Saksamaa suunas ei pumbatud. Nord Stream 2, mis valmis vahetult enne Venemaa kallaletungi Ukrainale, ei olegi kasutusele võetud, Nord Stream 1 kaudu voolas gaas viimati vähendatud mahus augustis. Plahvatuste ajal oli torudes vaid seal seisev gaas, kuid ei ole selge, kas Nord Stream on gaasi sissepääsu torudesse sulgenud.
Kahtlane ajastus
Vaid paar päeva pärast plahvatusi avati uus, Norrast läbi Taani Poola suunduv gaasijuhe, mis hakkab gaasi pumpama 1. oktoobril. Taani kaitsekolledži teadur Anders Puck Nielsen ütles agentuurile Associated Press, et lekete ajastus on kahtlane, arvestades “Balti toru” tseremooniat. “Võibolla tahtis keegi saata signaali, et midagi võib juhtuda Norra gaasiga.”
Puck Nielsen ütles, et sabotaaž ei ole tehniliselt raske: “vaja on vaid paati ja paari tuukrit, kes oskavad lõhkekehi käsitseda.” Vaadates, kes sellest katkestusest ja kaosest Euroopa gaasiturul võidab, siis on Puck Nielseni arvates vaid üks riik, kes kõne alla tuleb: “See on Venemaa.”
Saksa võimud on öelnud, et plahvatuste tõttu on kolm gaasijuhet igaveseks rivist väljas, sest kui neid kiiresti parandada ei saa, voolab torudesse merevesi, mis need kasutuskõlbmatuks teeb.
Lekke keskkonnamõju
Taani Energiaagentuuri teatel riskivad laevad ujuvuse kaotusega, kui nad lekke piirkonda sattuvad. Samuti on risk, et nad võivad gaasi põlema süüdata. Lekete piirkonnast eemal ei ole aga agentuuri väitel otsest ohtu, isegi mitte Bornholmi või lähedal asuva Christiansø elanikele. Vahemaa Hiiumaalt Bornholmi leketeni on umbes 600 kilomeetrit.
Saksa keskkonnaorganisatsiooni BUND hinnangul piirdub Nord Stream 1 ja Nord Stream 2 gaasilekke lühiajaline keskkonnamõju lekke vahetu ümbrusega. “Samas on siiski lämbumisoht piirkonnas elutsevatele loomadele, kes ei saa piisavalt kiiresti põgeneda,” ütles BUNDi mere kaitse esindaja Nadja Ziebarth.
Lekkiv metaangaas on kliimasoojenemise seisukohast kümneid kordi ohtlikum kui CO2. Alles viimasel ajal on teadlased tuvastanud, et metaan on “võimekam” kasvuhoonegaas kui süsinikdioksiid, kuigi ta jääb atmosfääri ainult umbes kümneks aastaks. Kui teadlased võrdlevad metaani ja süsinikdioksiidi soojendavat mõju sajandi jooksul, siis sellel skaalal on metaan 28 korda hullem. Lühema aja jooksul, nt 20 aasta lõikes on metaani mõju aga lausa 80 korda tugevam kui süsinikdioksiidil.
MARIS HELLRAND
